Marco Polo (13. sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks. Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks (Sudaki linna järgi). On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes Meri Keskminne sügavus Suurim sügavus Must meri 1315m 2210m Lääne meri 55m 459m Aasovi meri 7m 15m Filipiini meri 4108m 10 265m Ohhoota meri 821m 3521m Kariibi meri 2429m 7680m (võõr)keeltes Musta mere kohta nime, mis tähendab 'Must meri'. Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13. sajandist
3. SISEMERI Must meri on sisemeri. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin 4.SUURUS Must meri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 422 000 km2 . Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. Musta mere pindala on väga sarnane Läänemerega, mille pindala on koos Kattegatiga 420 000 km². 5.SÜGAVUS Musta mere keskmine sügavus on 1315m ja suurim sügavus on 2211m. Must meri on kõvasti sgavam kui Läänemeri, mille keskmine sügavus on 55m ning suurim sügavus 459m, aga Vahemere keskmine sügavus on natuke suurem, see on 1456m, aga tema suurim sügavus on kõvasti üle, selleks on 5121m. 6.SOOLSUS Merevee soolsus on umbes 18, mis moodustab umbes poole maailmamere soolsusest. Must meri on sellepärast vähems soolane, sest meres on palju sademedid ja ta ei ole otseses ühenduses merega
Madalate vete ning aeglaste ja väikeste hoovuste tõttu külmub Läänemeri kiiresti. Soome laht on olenevalt aastast umbes 100 päeva jääkatte all. Jääkate on üldiselt koondunud rannikulähedale, jättes avamere avatuks, kuid siiski häirib poolemeetrine jääkiht kaubandust ning teisi operatsioone.2 Must meri on sisemeri, mis asub Ida-Euroopa ja Lähis-Ida vahel. Musta merd iseloomustavad kõrged kaldad ning kõrge soolsus. Keskmine sügavus on 1315m. Vahemerega ühendab teda Bosporuse väin, läbi mille käib väga tihe kaubandus. Venemaa ekspodib läbi Musta mere suurel hulgal naftat ja maagaasi. Kaspia meri on maailma suurim järv, mille keskmiseks sügavuseks on 208 meetrit ja suurim sügavus 1025 meetrit. Märkimisväärne on, et Põhja Kaspia keskmiseks sügavuseks on kõigest 4 meetrit. Kaspia ranniku aladel on tihedalt nafta ja maagaasi puurtorne. Vaikne ookean on oma pindalalt suurem, kui kogu maismaapind kokku. Ookeani keskmine
annaabi.ee 
