mida kasutatakse indiferentse elektroodina. Bipolaarsetes lülitustes registreeritakse potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. Vererõhk Kordamisküsimuste vastused: 1. Keskmine arteriaalne vererõhk oleneb peamiselt südame minutimahust ja perifeersete veresoonte takistusest, pulsirõhk sõltub südame löögimahust ja arterite venitatavusest. 2. Süstoolse vererõhu optimaalne väärtus on kuni 120mmHg, normaalseks loetakse kuni 130mmHg ninga kõrge vererõhu korral on selle väärtus üle 140mmHg. Diastoolse vererõhu optimaalseks väärtuseks on kuni 80mmHg, normaalseks kuni 85mmHg ning hüpertoonia korral on see üle 90mmHg. Vananemisega tõuseb süstoolne vererõhk suhteliselt rohkem kui diastoolne. Mõlemad põhjustatud veresoonte elastsuse kahanemisest. Naistel on vererõhk 50-nda elueani üldiselt madalam, üle selle aga kõrgem, kui samasse vanuserühma kuuluvatel meestel. 3
3.palavikulise haiguse korral tuleks 1-2 näd. Kosuda ,enne kui läbida koormustestidega tervisekontrolli.4. tervisekontrollile ei tohiks samal päeval eelneda treening, võistlus, või suurem koormus.5.tk ei tohiks tulla tühja kõhuga.6. tk lühike dress ja vahetusjalanõud. 7..võimalikult rahulik emotsionaalne seisund. Koormustesti katkestamine: valu rindkeres, väsimuse 2 aste, kahvatus, sinakus, külm higi, väljendunud hingeldus, tasakaaluhäired, vererõhutõus 230/130mmHg, EKG patoloogilised muutused, max pulsisageduse saavutamine. Koormustestid: veloergomeetril, jooksurajal ,sõudeergomeeter.. koormustestidega veloergomeetril määravad kehalise võimekuse näitajad max võimsus(W,W/kg), max hapnikutarbimine (VO2max), võimsus aeroobsel lävel(W/AL) , võimsus aeroobsel lävel (W/AnL), MET- id , sooritatud võimsuse summa ja ajad Wmin, Wmin/kg, PWC170, fitnessi indeks .koormust. jooksurajal määravad keh.
süstooli ajal täitumisfaasi lõpul. Fonokardiogrammil (südametoonide registreerimisel kuulamise teel) näeme II ja IV südametooni ja arst saab kuulamisel teavet südameklapi seisundi kohta. Klappide mittetäielikul sulgumisel või südameõõntevaheliste avade ahenemisel tekivad kahinad, mille järgi on võimalikdiagnoosida klapirikkeid. (1) Südame poolt tehtav töö on käsitletav vatsakestes toimuvate rõhumuutuste ületamisena, mis vasakus vatsakeses on 0-st kuni 120-130mmHg-ni ja paremas vatsakeses 0-st kuni 25-30 mm Hg-ni. Diastolis langeb rõhk aordis 80 mmHg-ni ja kopsuarteris 8 mmHg-ni, seega vasak vatsake töötab kõrgrõhu- ja parem vatsake madalrõhusüsteemi pumbana. Verd liikumapanev jõud on süstoolsest ja diastoolsest rõhust tulenev keskmine arteriaalne vererõhk Pa, mis kehavereringes on võrdne u 100 mm Hg-ga. Vasaku vatsakese töö A=V*Pa+ 1/2m*v2 V-vasaku vatsakese löögimaht 70*10-6m3(70ml)
suurem rõhust kopsuarteris 8mmHg, avanevad poolkuuklapid ja veri surutakse aorti ja kopsuarterisse.Vere väljutusfaas 0,25seki. Süstol kokku kestab 0,35 seki. Puhkeolekus paisatakse ühe süstoliga kuni 80ml verd,mida nim.südame löögimahuks. Pärast väljutusfaasi lõppu vatsakestesse jäävat mahtu nim lõppsüstoolseks mahuks.e.jääkmahuks. Arvutatakse kuni löögisagedus 70x/min ja maht 70ml= 70*70=4900ml, e. südame minutimaht Q. Väljutusfaasis rõhk aordis 120-130mmHg,kopsuarteris 20-25mmHg. Süstoolse rõhu väärtused. Väljutusfaasi lõppedes vatsakeste lihas lõõgastub. Vatsakeste siserõhk langeb. Järgneva prodiastoli 0,04sek sulguvad poolkuuklapid, mis takistavad vere tagasivoolamist vatsakesse.Sellega kaasub teise südametooni teke. Algab diastol. Järgneb isomeetriline lõõgastumise faas.0,05 seki. Rõhk vatsakeses langeb peaaegu nulli. Kui rõhk osutub madalamaks rõhust kodadest avanevad antrioventikulaarklapid ja algab vatsakeste täitumisfaas
annaabi.ee 
