● Mõõtmed(Form Factor)- E-ATX ● Pesa- LGA 2011-3 ● Mälusiin- DDR4 ● Siini kiirus- 2133 MHz ● Mälepesad- 8 ● Maksimaalne operatiivimälu- 128 GB ● Integreeritud helikaart- Realtek ALC1150 ● Erimärkused- Sata express, eSATA ühenduspesa, Kaitse ületamise vastu voolu ja pinge. ASROCK X99 WS-E/10G (2) ● Summa- 790.40 euro ● Ma valisin selle emaplaati kuna mulle meeldis see värv ja selle kuju. INTENSO SSD 128GB SATAIII ● Tootja- Integral ● Form Factor( Hard discs)- 2.5 ● Mahutavus- 128 GB ● Lugemiskiirus- 520 Mb/s ● Liides- Sata III ● Erimärkused- SMART, TRIM ● Summa- 45.68 euro ● Kui aus olla ma ei ole kindel et valisin õiget asja. Ja mälukaardi kohta ma eriti ei tea. THERMALTAKE ATX 2.3 TR2 S 350W ● Tootja- Thermaltake ● Ventilaatori mõõtmed- 120mm ● Võimsus- 350 ● Efektiivsus- 80 Plus ● PFC- Aktiivne ● Summa- 38.16 euro
CDROM CDROM (compact disc read only memory) on tänapäeval laialt levinud välismälu. Tavalise CDplaadi puhul on võimalik seda ainult lugeda.CDRW puhul on ka ise võimalik plaadile kirjutada. CDplaadi lugemiseks sihitakse laserkiir plaadile, mis sealt tagasi peegeldub. Keskmiselt mahutavad CDplaadid 650700 MB infot. CDst järgmised põlvkonnad on DVD ja BLURAY ,mille mahutavused on CD plaadist mitu korda suuremad (vastavalt 4.7GB ja kuni 128GB) Videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema
Tüüp – Kõik uuemad optilised meediaseadmed toetavad eelmise generatsiooni plaate. Seega Blu- Ray seadmega saab teha kõiki operatsiooni DVD ja CD plaatidega. Tuleb tähele panna, kas ODD sede toetab lugemist,kirjutamist, mitmekordset kirjutamist või nende mingisugust kombinatsiooni. CD – Andmemaht 700MB DVD – 4.7GB, Kõige mahukamad, kahepoolsed ning kahekihilised, natuke üle 17GB. Blu-Ray – algselt 25GB, uute BDXL plaatide puhul kuni 128GB. FDD – Floppy Disk Drive. Tegemist on tänapäeval juba ajalukku vajunud seadmega. 2010 aasta seisuga nende toetus on pea kõikidelt uuematelt emaplaatidelt kadunud. Tegemist on magnetilise andmete hoiustamis seadmega, mis kasutab diskette. Diskettide dimensioonid on muutunud läbi aegade, olles olnud kuni 8 tolli ning lõpetades 3.5 tolliste diskettidega. Andmemahud olid algsetel 8 tollistel kõigest 79.75-175kB. 3.5 tolliste standartne andmemahutavus oli 1
Megabait (MB) 1MB = 1024KB Gigabait (GB) 1GB = 1024MB Terabait (TB) 1TB = 1024GB Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB) Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad. Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust. Andmekandjad on mälupulk, CD ja DVD. Infot mahub ühele CDle 650-800MB, DVDle 4-8GB ja mälupulgale 1-128GB DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Arvuti sisendseadmed on klaviatuur, hiir, juhtimispult, mikrofon. Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse Internetis uuele leheküljele. Topeltklõpsu kasutatakse programmi käivitamiseks. Suurtähtede sisestamise reziimi lülitatakse sisse CapsLock-i abil. Klahvil olevat kolmandat märki sisestatakse AltGr-i abil.
1. Nimeta kuvarite kaks põhitüüpi.kineskoopkuvar ja vedelkristallkuvar. 2. Nimeta kolme erinevat liiki printereid.laserprinter, tindiprinter ja nõelprinter. 3. Nimeta enam levinud operatsioonisüsteeme. Kuidas need omakorda jagunevad?Windows, linux ja android. Windowsi versioonid on jagunenud omakorda väljaanneteks vastavalt sellele, milliseid võimalusi need sisaldavad. Tavaliselt on koduarvutitele paigaldatud väljaanne, mille nimetuses on sõna Home (kodu). Ametiasutustes kasutatakse tavaliselt suuremat turvalisust nõudvate või ühiskasutuses olevate süsteemide jaoks mõeldud väljaandeid Professional või Business. 4. Mis vahe on vabavaral ja jaosvaral? Vabavara koostavad ja levitavad esmajärjekorras programmeerimise entusiastid. Sellega tegelevad nii üksikisikud kui terved organisatsioonid. Nende mõtteviis on, et kõik programmid peavad olema tasuta ja programmeerijad peav...
annaabi.ee 
