Ülevaade Euroopa ajaloost 11.-13.sajandini(Kõrg-Keskajal) Majanduse ja ühiskonna areng Üheks oluliseks momendiks oli rahvastiku arvu kiire kasv. Rahvaarv 1 miljard saavutati 12.- 13.sajandi vahetusel. 10ndal sajandil oli 40 miljonit Euroopas, 13.sajandi lõpuks 70 miljonit. Põllumajanduses mitmed uuendused: kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile see tähendas seda, et pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes.Ratasadra kasutusele võtt ader, millega maad hariti kündis sügavamalt, ülesharitava maa kvaliteet muutus paremaks. Härjad (tööloomad) hakkasid asenduma hobustega. Hobune oli tegelikult luksuslik loom.Asustusala laienemine, seotud ristiusu levitamisega. Lastearv oli tähtis kõrgematele klassidele, mehed panid nii jõhkralt naistele kotte noh. Linnade kasv ja kiire areng, 13.sajand oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg. Linnad oli käsitöö ja kaubanduskeskused, järk-järgult kujunesid kultuuri ja ühiskonna elu keskmeteks. Hoog...
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
Franciscuse järgijad, tal ei olnud küll ideed oma kloostrit asutada aga ta leidis endale palju järgijaid. Ketserlikest liikumistest ta palju ei erinenud, aga kirik mugandas ta ametlikuks liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad, teised rajasid kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse levitamine paganate ja islamlaste hulgas, 1216a Dominiiklaste ordu sai ametlikuks, neid kutsuti jutustajavendadeks ja mustadeks-vendadeks. Kuna nende põhiline tegevus oli jutlustamine siis hakkasid nad tegelema teoloogiaga, paljudest dominiiklastest said skolastid ja õpetajad, nende ideedest sai alguse ka inkvisitsioon. Ketserlus oli aktuaalne teema hilisantiigis kuigi see termin tuli kasutusele kõrgkeskajal, hilisantiigi puhul võiks rääkida hereesiast. Varakeskajal hereesia ei olnud probleem,
annaabi.ee 
