Asutava Kogu liikmeteks olid paljud hilisemad Eesti Vabariigi riigitegelased: K. Eenpalu, J. Jaakson, J. Kukk, A. Piip, K. Päts, A. Rei, O. Strandman, J. Teemant, J. Tõnisson ja J. Uluots. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist.Asutava Kogu avamine Estonia kontserdisaalis 23. aprillil 1919.23. aprillil 1919 kogunes 120liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman.Nüüd on Eesti rahwa suweräänse tahtmise esitajal, Eesti Asutawal Kogul, otsustada, milline peab olema Eesti riikline kord, missugused 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest "Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest"
Valitsus kontrollis elualasid, Riigikogu hoolde kolmandajärgulised seadused, olulisemad presidendi dekreedina. Demokraatia taastamine ei olnud võimalik. Toimus rahva ja valituse kaugenemine, inimesi tõrjuti poliitiliste otsuste langetamisest eemale. 1920. a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudub President Parlament 100liikmeline, ühekojaline, Riigikogu Kahekojaline, 120liikmeline, Riigikogu, alam- ja ülemkoda Valitsus Koalitsioonivalitsus Riigipea moodustab, võib ka laiali saata Rahva Laialdane, 18a valimisõigus Kaotati rahvaalgatus ja streigid, 22a valimisõigus võimalus osaleda poliitikas Majanduselu edenes jõudsalt. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi sekkumine majandusellu
Erakonnad kaotati, erandiks jäi 1935. aastal moodustatud Isamaaliit. Igasugune esinduskogu puudus Eesti riigis rohkem kui kaks aastat. 1936. aasta detsembris valiti kahekojaline Rahvuskogu, mille peamiseks ülesandeks sai uue põhiseaduse väljatöötamine. 3. 28. juulil 1937 kiitis kahekojaline Rahvuskogu heaks Eesti kolmanda põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle põhiseaduse kohaselt valiti Eestis kahekojaline 120liikmeline Riigikogu (Riiginõukogus 40 liiget ajalist piirangut ei olnud, ja Riigivolikogus 80 liiget 5 aastaks), riigipeaks sai kuueks aastaks valitav president, kelle pädevus oli sarnane 1933. aasta põhiseaduses kirjapanduga, rahvaalgatus seati aga sõltuvusse presidendi suvast. 4. 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Samal ajal otsustati moodustada Põhiseaduse Assamblee, kelle liikmeist pooled valiti
annaabi.ee 
