küladest. Alates sellest ajast on Mikitamäe külanõukogu ja hilisem valla territoorium muutusteta. 25. veebruaril 1977. a. kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium rajoonide ettepanekud külade, alevite ja alevike nimetamise kohta. Kliima Suvel on keskmine temperatuur üle 17 kraadi ja päikest näeb 17001750 tundi aastas. Talvel, veebruari kuus on aga keskmine temperatuur umbes 7,0 7,5 kraadi, lume paksus on umbes 30cm ja lumikate katab maad umbes 120125 päeva. Aastas sajab maha alla 600mm sademeid. Tuule kiirus 10m kõrgusel on keskmiselt 2,53,0 m/s. Agrokliima Külmavaba periood kestab umbes 140160 päeva. Keskmine temp ööpäevas on u. 6065 päeval üle 15 kraadi. Kesmine temp on aga alla 5 kraadi umbes 175180 päeval. Fenoloogia Põldleokesed saabuvad umbes 23.märtsil. Rukki vegetatsioon algab kuskil 14.aprillil. Vahtra õitsiemine 9.mai. 17.mai hakkavad õitsema aga toomingad
Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine. Kaua aega baltisakslaste ja tsaaritsinovnike domineeriva osa vastu võidelnud rahvuslikud ringkonnad rõõmustasid Eesti ala administratiivse ühendamise ja Jaan Poska kubermangukomissariks nimetamise üle. Kuid peagi kujunes Poskale tugev vastasrind, mistõttu kubermangukomissari ametikoht 10 kujunes talle vägagi sekeldusterohkeks, täis igapäevaseid konflikte.11 11 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 120125 11 Bolsevikud püüavad Poskat tagandada Paljud endise ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa vaimus tegutsenud bolsevikud haaranud peale Veebruarirevolutsiooni võitu Venemaal võimu, hakkasid valmistama avaldusi Petrogradile. Nõuti asendada J. Poska kubermangukomissari kohal venelasega. Selle taotluse sügavamaks põhjuseks oli kartus, et eesti keelt mitteoskavate ametnike, kohtuasutuste töötajate jne. Kuldsed ajad hakkavad Eestimaal läbi saama ja neil tuleb mujal uus töökoht otsida
vastu. Samuti satub võlausaldaja viivitusse kui ta VÕS § 95 lg 6 kohaselt keeldub kviitungi, tunnistuse või võladokumendi väljaandmisest või pealdise tegemisest. Kui võlausaldaja on viivituses, vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tekib õigus raha ja väärtasju ning dokumente hoiustada vastavalt VÕS § 120125. Nõude loovutamine VÕS § 164 võib toimuda võlaõigussuhtes võlausaldaja vahetumine st nõue võib muutuda iseseisvaks käibevõimeliseks esemeks. Nõude loovutamine on leping senise võlausaldaja (loovutaja) ja uue võlausaldaja vahel, millega loovutaja annab temale kuuluva nõude üle teisele isikule. Loovutamistehingu juures osalevad aktiivselt endine ja uus võlausaldaja (vastavalt loovutaja ja omandaja)