värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt on. Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz. Värskendussagedust saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings > Advanced > Adapter. Seal tuleb klõpsata lahti valikukast ja valida võimalikult suurem väärtus. lahutusvõime (screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600, 1024x768, 1152x864 jne. Mida suurem on lahutusvõime, seda pisematena paistavad asjad ekraanil, kuid seda avaramat tööpinda me näeme. Lahutusvõimet saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings Monitori headuse näitaja on ka vastavus kiirgustandarditele. Uuematel monitoridel on sageli kleebis, millel kirjas TCO95 või TCO99. Mida suurem on nomber, seda uuemale standardile monitor vastab, järelikult seda väihem kiirgust ta eritab. Monitoril on ka enesel reguleerimisnupud
Videokaardil on tavaliselt omaette protsessor ja muutmälu.Videokaart määrab ära nähtava pildi kvaliteedi, mille tähtsamad parameetrid on: graafikastandard - kaasaja standard on SVGA. Vanem standard on VGA (kuigi VGA-ks tänapäeval ka SVGA-d nimetatakse) . Lahutusvõime (screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600, 1024x768, 1152x864 jne. Värvisügavus (color quality) - kui mitu bitti informatsiooni on vaja, et kirjeldada ühe piksli värvi. Kui 8 bitti võimaldab kirjeldada 256 värvitooni, siis 24 bitti annab meile juba 16 777 216 erinevat värvitooni. Värskendussagedus (refresh rate) - kui tihti värskendub pilt monitori ekraanil. Mõõdetakse hertsides, näiteks 75 Hz. See arv on ka alumine piir, mille puhul pilt ei tundu värelevana. Loomulikult sõltub palju ka monitorist!
programmis vabalt vaadelda ja sellega manipuleerida. Tänapäeva võimas tehnika areng võimaldab ühe programmiga luua nii 2d kui ka 3d pilte, luua videoid ja animatsioone. Siit edasi on oluline teada kuidas pildid luuakse - kasutades selleks vektorit või rastrit Rastergraafika Rastergraafika puhul koosneb pilt üksikutest täppidest ehk pikslitest (raster). Pikslite arv horisontaalselt ja vertikaalselt määravad ära pildi suuruse. Näiteks 800x600, 1152x864 jne. 4 Pildi suurusega on tihedalt seotud pildi resolutsioon, mida mõõdetakse pikslit tolli kohta (dpi, dots per inch). See tähendab, et ühes tollis on nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt vastav arv piksleid. Levinumad resolutsioonid on 72ppi - veebilehed 300-350ppi - trükised (Kõik fotod pärinevad veebilehelt www.morguefile.com)