" Niisuguse ühemõtteliselt ühiskonnakriitilise tõdemusega lõpetab Oskar Kruus oma ulatusliku käsitluse Kaugveri kirjanduslikust käekäigust. Mulle näib, et Kruusi vaade on liiga esseistlik, et olla päriselt tõsi. (Samas ei saa ma keelata Kruusile tunnustust selle eest, et ainsa kirjandusteadlasena on ta võtnud vaevaks Kaugverit uurida.) Raimond Kaugver oli "kirjanikuna sündinud". Lugema õppis ta nii, et ei ta ise ega vanemad pannud seda õigupoolest tähelegi. 10selt toimetas ta vapside ajalehe nimest inspireeritud kirjanduslikku õpilasväljaannet Võitlus, kus avaldas seiklusjutu "Kõrbelõvi". Noorkirjaniku õnneks ja ehmatuseks tutvustas kooli direktor teda kui parimat kirjandikirjutajat kord Rakvere gümnaasiumi külastama tulnud kirjanikule ja haridusministeeriumi vabaharidusnõunikule Juhan Jaigile ja viimane avaldas arvamust, et miks ei võiks "väikemees" tulevikus kirjanikuks hakata
ehk tsesuur + 3) 1.2. A. Puskini elu ja looming ,,Jevgeni Onegin" 6.06 1799 10.02 1837 Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas põlisaadliku pojana, majanduslikult mitte heal järjel olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja
Pilet 14 27. A.PUSKINI ELU JA LOOMING, ,,JEVGENI ONEGIN" 6.06 1799 - 10.02 1837 Elu: Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas põlisaadliku pojana, majanduslikult mitte heal järjel olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud
annaabi.ee 
