vared, mille alla on surnud maetud, hiieallikad on varustatud surnute jõuga. Sugulussuhted seovad surnut elavatega, kes hoolitsevad, et tema elu võiks normaalselt jätkuda. Talle on pandud kaasa toitu, rõivaid, esemeid, tarberiistu, raha, ehteid. Surnutega tuli hästi läbi saada, mitte neid pahandada, et vältida surnute jõu vaenulikkust ja saavutada nende poolt lisajõudu ja abi. Aega mihklipäeva ja mardipäeva vahel (29.sept-10nov) (selles aja määratluses on kõikuvusi) kutsutakse hingedeajaks, mil liiklevad surnud ehk hinged. Eriti sellel ajal pidid elavad surnute heaolu peale mõtlema. Käidi nende haual mälestussöömaega pidamas; usuti ka, et hinged tulevad sel ajal koju omaste juurde. Neile hoiti uksi lahti, neid kutsuti nimepidi viisakalt ja saadeti austusega ära, neile kaeti parematest toitudest söögilaud, nendega vesteldi, paluti nendelt abi ja õnne, köeti neile saun jms.
õppeasutustest, piirati nende tegevust majanduse ja kultuuri vallas. Nn. Nürnbergi seadustega võeti juutidelt kodakonsus ja neist said riigi alamad. Abielud aarialaste ja juutide vahel olid kehtetud ning nende abieluvälised suhted karistatavad. Suurenes oluliselt riigi sekkumine majandusse. Sõjatööstustoodang kasvas 12x. See elavdas majandustegevust ja aitas likvideerida tööpuudust, kuid see ei saanud kesta igavesti. Saksamaa riigivõlg kasvas umbes 4x. 9-10nov.1938 toimus nn. Kristallöö natsid lõhkusid juutide ärisid, peksid neid ja põletasid sünagooge. Lepituspoliiika 1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise (st enne Hitleri võimuletulekut). 1935 kehteastati Saksamaal üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht- rikuti rahutingimusi. Inglismaa lootis sakslasi järelandmistega maha rahustada ja pealegi peeti NSVL poliitikat ohtlikumaks. Juunis 1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe Saksamaa soovis
piiramine. Liivimaal üks aremee tegutsed Põhja-Liivimaal, Ruhja piirkonnas. 1905a keisri manifest. Läti poliitiliste erakondade legaliseerumine, LSDTP. Ja veel Läti sotsdemo ühendus. Loodi ka esimesed kodanlikud erakonnad, Läti Konstitutsiooniline demokr partei (ühes pundis vene kadettidega), läti demokr erakond. Balti konstitutsi partei, ka üle-venemaalised parteid. Tekivad tööliste ametiühingud suuremates vabrikutes, linnades. Jõuti ka esimeste üle-lätiliste koosolekutega, 10nov Riias üle-lätiline kooliõpetajate kongress, Liivimaalt-Kuramaalt eelkõige, pluss veel 600 muud haritlast. Peaasjas kooliküsimus, nõuti kouhstulllikult 6-klassilist tasuta haridust. Nõuti kooli eraldamist kirikust. Üleminekut lätikeelsele õpeetööle, vähemalt algklassides. Radikaalsed nõudmised. Üheksa päeva Hilja 19nov kogned Riiga 1000 valdade esindajat, kõneles kõigest muust, agraarreformist, bs eesõigustustest jne. valdade kongressil otsustati laiali saata kõik
annaabi.ee 
