Selle käigus me võime aga kergesti hävitada komponendi. Tavaliselt staatiline elekter, mida meie näeme ja tunneme on mitukümmend tuhat volti. Alla 3000 voldist inimene ei tunnegi. Seega me võime kahjustada mingid pisikest komponenti isegi nii, et me ei saa ise aru. Selline kõrge pinge ei ole inimesele aga ohtlik, kuna kuigi pinge on suur, on inimene halb mahuti, umbes 100-500pF Ümardatult. Seega, elektrienergia mis vabaneb on tihtipeale ainult ~10mJ isegi sellise pinge juures. Samas me peame arvestama, et paljud komponendid võivad saada vigastada juba piirkondades nagu nJ ja uJ. Lahenduseks on näiteks maandusrihm mille võid panna käe ümber ja ühendada maandatud keha külge. Sellega võid julgelt puudutada elektroonikat ilma, et sa seda kahjustaksid. Ka õhu niiskuse tõstmine või ioniseeria kasutamine aitab inimkeha laengulist tasakaalu stabiliseerida, kuid maandusrihm on kindlam variant.
*poorne huumushorisont mahutab palju vett.KÕRBETE JA POOLKÕRBETE MULLAD-kuivad ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad,sest sademed on vähe ja soolad püsivad mullas*kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske,märgadel soolamuldadel kergem.EKVATORIAALSED JA NIISKE TROOPIKA MULLAD-*mullateke on neil aladel kestnud kõige kauem, üle 2.milj aasta, kusjuures kliima pole muut oluliselt, muld ulatub kuni 6 m kohati 10mj süg., so sügavamale kui ükski teine muld,pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineraalisatsiooni ja keemilist murenemist.*muldade huumussisaldus peaaegu sama madal kui okasmetsavööndis*intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniitsavi,mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu*troopika muldi nim nende värvuse järgi puna-või kollamuldadeks
Sisemine fotoefekt on pooljuhtides, kus valgus ei löö elektrone ainest välja nagu välise fotoefekti korral, vaid lihtsalt vabastab elektronid aatomitest, et elektronid saaksid siis elektrivälja toimel liikuma hakata. 14.2 Päikesepatarei. 6. Millest koosneb päikesepatarei? Koosneb tervest hulgast üksikutest pooljuhtdioodidest--fotoelementidest., mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks. 7. Kus kasutatakse päikesepatareid? Et Päike annab Maale igas sekundis 3.10 10MJ energiat, mis võrdub mitme miljoni hiidhüdroelektrijaama energiaga, siis töötab selle energia arvel Maal juba mitmeid elektrijaamu, mille võimsus ulatub kümnete megavattideni. Kosmoselaevad, sidesatelliidid töötavad kõik päikesepatareidega. Lahenda ülesanded 1-4 lk 92 ja vastata küsimustele lk.93 T 09.05. 2006 15. Footonid. 1 1
6J c)220J d) 0,5J e) 1mJ V: valemi U= A/q põhjal kui q= 1C ja a) A=1J on U=1V b)A=3,6J on U = 3.6V c) A= 220J on U=220V d)A=0,5J on U=0,5V järeldus: tulemustest järeldame et elektriväli teeb sama suurusega laengu 1C nihutamisel seda enam tööd, mida suurem on selle välja vaadeldavate punktide vaheline pinge. · Kui suur on elektriväljade vaadeldavate punktie vaheline pinge, kui punktlaengu 10C ühest punktist teeise üleviimisel teeb väli tööd a) 10J b) 120J c)2300J d) 0,1J e) 10mJ V:valemi U=A/q põhjal kui q=10C ja a) A=10J on U=1V b)A=120J on U=12V c)A= 2300J on U=230V d)A= 0,1J on U=0,01V · Elektrivälja kahe vaadeldava punkti vaheline pinge on 200V Kui suure punktlanegu nihutab väli ühest punktist teise, kui ta teeb tööd 50mJ V: U= A/q-> q=A/U q=5*10`-2J/2*10`2V = 2,5*10`-4C q= 2,5*10`-4 C · Kui palju teeb elektriväli tööd punktlaengu 3*10`-8C üleviimisel punktist potensiaaliga 500V punkti potensiaaliga 300V V: U=A/q --> A=U*q
6J c)220J d) 0,5J e) 1mJ V: valemi U= A/q põhjal kui q= 1C ja a) A=1J on U=1V b)A=3,6J on U = 3.6V c) A= 220J on U=220V d)A=0,5J on U=0,5V järeldus: tulemustest järeldame et elektriväli teeb sama suurusega laengu 1C nihutamisel seda enam tööd, mida suurem on selle välja vaadeldavate punktide vaheline pinge. 5)Kui suur on elektriväljade vaadeldavate punktie vaheline pinge, kui punktlaengu 10C ühest punktist teeise üleviimisel teeb väli tööd a) 10J b) 120J c)2300J d) 0,1J e) 10mJ V:valemi U=A/q põhjal kui q=10C ja a) A=10J on U=1V b)A=120J on U=12V c)A= 2300J on U=230V d)A= 0,1J on U=0,01V 7)Elektrivälja kahe vaadeldava punkti vaheline pinge on 200V Kui suure punktlanegu nihutab väli ühest punktist teise, kui ta teeb tööd 50mJ V: U= A/q-> q=A/U q=5*10`-2J/2*10`2V = 2,5*10`-4C q= 2,5*10`-4 C 8)Kui palju teeb elektriväli tööd punktlaengu 3*10`-8C üleviimisel punktist potensiaaliga 500V punkti potensiaaliga 300V V: U=A/q --> A=U*q
annaabi.ee 
