3. Kasutatud ained: Uuritava konstentratsiooniga HCl lahus, täpse konstentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaletiin ja metüülpunane 4.Töö käik: Happe konstentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ning seejärel valada see büretti kuni mahuskaala 0-märgini jälgides, et et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Pipetile panna otsa pipetipump ning seejärel mõõta pipeti abil puhtasse koonilisse kolbi 10cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka fenoolftaleiini. Seejärel tilgutata büretist NaOH lahust HCl-i, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga NaOH lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0.005cm3 täpsusega. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0.1cm3. Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine.Kontrolllahuse tiitrimiseks pipeerida 10cm3 kontrolllahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorid metüülpunane
mõõtesilinder (250 cm³ ) 2) Kemikaalid: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, uuritava kontsentratsiooniga NaOH lahus, NaOH lahus (0,1004 M), indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp), destilleeritud vesi, pipetipump, statiiv, lehter. Bürett: 3. Töö käik 3.1 Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Loputasime pipeti töölahusega. Pipeti abil mõõtsime koonilisse kolbi 10cm3 hapet. Seejärel lisasime 3 tilka indikaatorit (ff). Lahus jäi värvusetuks. Järgnevalt tilgutasime büretist leelise NaOH( 0,1004 mol /dm 3 ¿ lahust HCl happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Kordasime katset kolm korda, kuni mõõdetud leelise koguste vahe ei ületanud enam 0,1 cm3. Arvutasime saadud tulemuste aritmeetilise keskmise. 3.2 Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega
Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorit (metüülpunane). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks. Korrata katset kolm korda. 4. Katseandmed VNaOH (NaOH lahuse maht)= 10,80cm3= 0,0108 dm3 CM,NaOH (NaOH lahuse täpne kontsentratsioon)= 0,1004 mol/dm3 VHCl (HCl lahuse täpne maht)= 10cm3= 0,01 dm3 CM,HCl (HCl lahuse kontsentratsioon)= 0,1084 mol/dm3 VNaOH (kontroll-lahuse maht)= 7cm3= 0,007 dm3 CM,NaOH (saadud kontroll-lahuse kontsentratsioon)= 0,0758 mol/dm3 CM,NaOH (tegelik kontroll-lahuse kontsentratsioon)= 0,0746 mol/dm3 V (kontroll-lahuse mõõtkolvi maht)= 200cm3= 0,2 dm3 M(NaOH) (naatriumhüdroksiidi molaarmass)= 40 g/mol 5
1. Reaktsiooni Na2S2O3 + HCl kineetika uurimine Uurin antud reaktsiooni kiirust erinevate Na2S2O3 kontsentratsioonide juures. Kuna reaktsiooni absoluutse kiiruse määramine on keerukas, mõõdan aega, mis kulub alates lähteainete kokkuvalamisest kuni hägu tekkeni lahuses reaktsioonil: Na2S2O3 + HCl S + 2NaCl + H2O + SO2 Reaktsiooniks kuluva aja loen reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. Teen 5 katset, millest igal järgneval vähendan Na2S2O3 ruumala 10cm3 võrra, mille asemel lisan vett. Algul valan kokku vee ja Na2S2O3 ning samal ajal kui lisan lahusele juurde HCl panen käima ka stopperi. Ajamõõtmise lõpetan, kui keeduklaasi all oleva ruudulise paber ruute pole võimalik enam näha. Mõõtmistulemused: Katse 2M Na2S2O3 reaktsiooni suhteline log c log v nr Vee HCl kontsentratsioon, c aeg (s) kiirus v
2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). 3. Töö käik A. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada büretti. Mõõta koonilisse kolbi 10cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka ff’i. Seejärel tilgutada leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), mida kergelt loksutada samal ajal, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1cm3, saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Seejärel tuleb arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH
rauasisaldustega: 0,1 mg/dm3, 0,5 mg/dm3, 1,0 mg/dm3, 1,5 mg/dm3, 2,0 mg/dm3, 2,5 mg/dm3, 3,0 mg/dm3, 3,5 mg/dm3, 4,0 mg/dm3, 4,5 mg/dm3. Saadud värvusskaala on näha joonisel 1. 6 Joonis 1. Värvusskaala küljelt vaadates. Värvusskaala lahustega viidi läbi üldise raua määramise protsess, katseklaasid sildistati. Veeproovide lahused saadi järgnevalt: 1. Katseklaasi mõõdeti 10cm3 uuritavat vett. 2. Veele lisatati 2…3 tilka kontsentreeritud HCl-lahust. 3. Lisatati mõni kristallike (NH4)2S2O8 (et oksüdeerida Fe2+-ioonid Fe3+-ioonideks). 4. Pärast kristallikeste lahustumist lisati 0,2 cm3 50-% KSCN lahust. 5. Rauasisaldus leiti võrdluslahuste seeria (värvusskaala) abil. Järgnevalt teostati üldise raua määramine veeproovide lahustega - võrreldi saadud lahuseid värvusskaalaga. Võrdlust teostati nii küljelt kui ka ülalt vaadates
Ehape = Mhape : H-aatomite arv Ealus = Malus : OH-ioonide arv Näited : Väävelhappe puhul E = 98 : 2 = 49 g/vaal. Seega 1M H2SO4 = 2N H2SO4. Naatriumhüdroksiidi puhul E = 40 : 1 = 40 g/vaal Seega 1M NaOH = 1N NaOH Tiitrimine. 1. Täida bürett töölahusega.Seejuures jälgi, et büreti otsik oleks lahusega täidetud.Märgi üles büreti algnäit. 2. Mõõda pipetiga kolbi (või keeduklaasi) kindel kogus uuritavat lahust (tavaliselt 10cm3) ja lisa tilk indikaatorit. 3. Lisa büretist töölahust uuritavale lahusele kuni indikaatori värvuse muutumiseni.Märgi üles büreti lõppnäit ja arvuta kulunud töölahuse ruumala. 4. Korda tiitrimist mitu korda, kusjuures enne ekvivalentsusmomendi saabumist lisa töölahust tilkhaaval. 5. Jäta välja äärmuslikud tulemused, leia ülejäänud tulemuste keskmine ja arvuta uuritava lahuse kontsentratsioon.
omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatuse kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50m raadiuses ümber puurkaevu või 50m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50m r-ses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjavee kihist alla 10cm3/d ühe kinnisasja vajaduseks. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatust võib vähendada vastavalt seadustele. Sanitaarkaitse ala vähendatakse kuni 10m-le, kui vett võetakse alla 10m3 ööpäevas ja kasutatakse ühisveevärgi vajaduseks. Sanitaarkaitse ala vähendatakse ka 30m-le, kui vett võetakse üle 10m3 ööpäevas ja on hästi kaitstud. Samuti võidakse sanitaarkaitse ala suurendada, kui vett võetakse 500m3 ööpäevas. Juhul kui keskkonnaminister suurendab
annaabi.ee 
