pindala kaugusel R heliallikast S=4piiR2. Levib õhus 330m/s, vees 1407 m/s. Sagedusel 512Hz koefitsent alfa klaasis = 0,027, betoon 0,015. Heli iseloomustavad kõrgus, intensiivsus, tämber. Heli kvaliteeti mõjutab tugevalt järelkaja e reveberatsiooniaja tekkimine kinnises ruumis. Normaalne on 1s. Bernoulli võrrand: Rõhk (p) on skalaarne suurus, mis näitab pinnaühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust, p=F/s. Ühik on Paskal (Pa) 1Pa= N/m2 1atm=1,01*10astmes5 Pa. Joa pidevuse võrrand – S.index1.v.index1=S.index2.v.index2, kus S on pindala ja v on kiirus. Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus v on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga S. Bernulli võrrand on, et Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega (roo) on staatiline rõhk (p), vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu (roo*g*h) ja dünaamilise rõhu (roo*v2/2) summa jääv suurus. p1 + roo*g*h1 + roo*v.index1aste2/2 = p2 + roo*g*h2 + roo*v
pinnaelementi, tema normaali sihis P= m*g / S = §(gamma)*V*g / S = §*g*S*h / S = §*g*h §-vedeliku tihedus g-raskuskiirendus. Eelnevast järeldub, et rõhk on seisvas vedelikus ühe nivoo piires konst. olgu tegemist vedelikus kahe erineva nivooga, kõrgustega, h1 ja h2 siis vastavate rõhkude vahe: p2=p1= §g(h2-h1)=§gh rõhu ühikuks on SI süsteemis paskal (Pa) ja CGS dyn/cm2 mittesüsteemseks ühikuks on atmosfäär (at) 1at = 1,01*10astmes5 Pa = 760 mmHg 1mmHg = 133 Pa 2.1.2. Archimedese jõud: Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, kus · = vedeliku tihedus · V = keha ruumala · g = vaba langemise kiirendus · m = keha mass. 2.1.3. Pindpinevus:
Tema primaarne produktsioon võib olla u 20%. Nad ei ole ideaalsed energia edasikandjad. Nende kogutoodang on 2x suurem kui puhastoodang=> hingamisel kasutavad ära 50%. Bakterite osatähtsus on suurem kui fütoplanktonil. Mida sügavam vesi, seda suurem tähtsus bakterite produktsioonil on. Heterotroofid võivad lahustada org materjali keskkonda (DOM). Bakterid vabastavad suurel hulgal mükopolüsahhariide. Bakterite arvukus vee mahu kohta 10astmes5 – 10astmes6 rakku /1ml vee kohta. Otseselt bakterite toodangut pole võimalik üle viia, sest neid ei nähta süüa. Ainuraksed e protozoad söövad. Nanoplankton ongi üks bakteritest toitujaid. Nanoflagellaadid – puhastavad veesamba bakteritest 2x ööpäeva jooksul –50% ……………………läheb läbi bakterilingu. Toiduahelad, mis koosnevad ripsloomadest jne kannavad väga vähe energiat edasi. Edasikanduv energiahulk ei ole 50%………..teiselt 12%, kolmandalt 3%