kaitsta 2) Rikkalikud materjaalsed võimalused(hea maksusüsteem ja kaubandus) 3)Hiiglaslik regulaararmee.Kaitsesõja asemel oli pealetungi sõda. 4)Sõjaline ülekaal merel 4. Bütsants hõlmas nii Balkanit, Väike-Aasiat,Palestiinat,Süüriat kui ka Põhja- Aafrikat. Rahvastik: kreeklased,bulgaarlased,armeenlased Riigikorraldus: kogu võimutäius kuulus riigis keisrile e. Basileusele( ka kirik allus temale) 5. 1054a. Puhkes patriarhi ja paavsti vahel tüli,mida nim. suureks kirikulõheks. Tagajärg: ristiusk jagunes ristiusk roomakatolikuks kirikuks(läänes) ja kreekakatolikuks e. Õigeusu kirikuks(idas) 6. 3 saj jõudsid frangid Galliasse(praegune prantsusmaa), 5 saj lõpul , kui võimul oli Merovingide dünastiast Cglodovech, haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Chlodovech v6tis vastu ristiusu. see lõi aluse koostööks kõrgemate vaimulikega
aina väiksemaks. 4. Miks oli kirikut vaja reformida? Kirik oli vaja vabastada ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates simoonia(kirikukoha raha eest ostmine) ja perekonnaelu. Taodeldi distsipliini tugevdamist ja tõsta jumalateenistuse tähtsust. 5. Gregoriuse reformid Vt pt 4 ja taheti paavstivõimu tugevdada ja kehtestada paavsti ülevõimu kreeka katoliku kiriku üle. 6. Kirikulõhe. Millal? Miks? Tulemused? 1054a Kõik sai alguse sellest, kui paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius põõrasid tülli. Selle tulemusel jagunes katolik kirik kaheks 1.Rooma katolik kirik (selle alla läks ka Eesti) 2.Kreeka katolik kirik. 7. Ristisõdade põhjused. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõjast" ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte maailma juhtohjad. Peale rekonista jäi palju
Metropoliidid olid suurtemate piirkondade vaimulikud kirikujuhid, kes nimetasid ametisse patriarhi, kuid otsustasmisõigus oli keisril. Hakkas sügavnema lõhe Lääne ja Ida kiriku vahel, põhjuseks oli lihtsalt kumb oli tähtsam, kas paavst või patriarh, aga väljendiks oli püha kolmansuse(isa- poeg ja pühavaaimu nimel)tõlgendamine.Patriarh väitis, et pühavaim lähtus vaid isast e. Jumalast, paavst aga ka pojast(kristusest). Tulemuseks oli 1054a. Kirikute lagunemine, kirik jagunes: Lääne e. Katoliku kirikuks ja Ida e. Ortodokseks kirikuks. Kirikute leppimine toimus pärast II maailmasõda. *Kultuuris oli kõige olulisemal kohal antiikkultuuri traditsioonidel põhinemine. KT kronoloogia, ajaloolised isikud ja mõisted 476a- Lääne-Rooma impeeriumi langemine 732a- 756a- 768-814.a.- 800a- 843a- 1000 871-899a.- 1016-1035a- 527-565a.- 1054 Ajaloolised isikud- Klodovek- Karl Martell- Pippin Lühike Karl Suur- Gregorius Suur
Canossas käik teel Augsburgi peatus paavst Canossa linnuses ja seal astuski Heinrich 1077 patukahetsejana paavsti ette. Wormsi kokkulepe Heinrich V ja Calixtus II vahel 1122. aastal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas investituuritüli. (lisa lk 82) Innocentius III paavst, kes saavutas suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud. Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Ta sekkus pidevalt poliitikasse. 1054a. - kulmineerus 2 kiriku vaheline tüli, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Ketserlus - ketetserite ehk inimeste, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega karistamine. Aquino Thomas keskaja tuntumaid teolooge, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat. Tema tuntumad teosed on ,,Summa Theologiae" ja ,,Summa contra gentiles". Põhiliselt käsitleb ta
kurjategijaga, Jeesus andis ennast ohvriks inimkonna pattude eest. Peale Jeesuse surma saavad tema 12 jüngrist apostlid, panevad aluse kristlikule kogudusele Jeruusalemmas. Märter-inimene, kes sureb oma usu eest. Paganmisjon-kristliku õpetuse jagamine paganate seas, ülejäänud antiikmaailmas. Saab alguse kristluse levik. 4.saj algus kristlus saab Roomas lubatud usundiks. 4.saj lõpp kristlus saab Rooma ainsaks lubatud usuks. 1054a skisma-kirikulõhe. Kristlus jaguneb Rooma-katoliku kirikuks ja Kreeka- katoliku kirikuks (õigeusu kirik) 1517a reformatsioon-Martin Luther algatab, usk puhastatakse aja jooksul kogunenud täiendustest, parandustest jne. Õpetuse tuumaks on armastus-sa pead armastama oma ligimest nagu iseennast ja Jumalat kogu südamest, hingest ja väest. Õpetus tugineb kolmele punktile: 1. Armastus-Jumal armastab inimest.
lõuna- ja põhjapoolsed hõimud. o Eestlaste suhtes venelastega olid rahulikud, venelased kutsusid Peipsi idapool elanud rahvaid tsuudideks. o X saj vene eesti suhted halvenesid. Kroonika põhjal tegi Jaroslova Tark 1030a sõjakäigu eestlaste vastu, võttis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juru põhjal Jurjeviks. o 1054a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. o 1060a maksustas Izjaslava kroonikas sossoliteks nim eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Sel toimus suuem lahing. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL o II at kasvas rahavaarv jõudsalt, maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpul elas Eestis vähemalt 150000 in.
annaabi.ee 
