Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed. 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103kg/m³ VASK - 8,9·103kg/m³ MESSING - 8,5·103kg/m³ TERAS - 7,9·103kg/m³ Katsekeha Matrejal: d1(mm d2(mm h(mm) V(mm2) m(g) D(kg/mm3) ) ) Alumiinium 21,54 29,92 10902,92 30,4 2,788*10-3 (kg/mm3)
Tulemused Messing 23,76 14,18 26,82 7656,16 63,8 8,3*10³ Teras 24,48 - 24,48 7681,27 60,8 7,9*10³ Alumiinium 21,61 - 30 11003,24 30,4 2,7*10³ Teras 25,51 - 7,95 8051,34 62,8 7,9*10³ Arvutuskäik: 1. D=m/V=63,8g/7656,16mm³=0,0083g/mm³=0,0083*10 3 kg/10 m 3=0,0083*10 kg/m 3 =8,3*103kg/m3 2. D=m/V=60,8g/7681,29mm³=0,0079g/mm³=0,0079*10 3 kg/10 m 3=0,0079*10kg/m 3 =7,9*103kg/m3 3. D=m/V=30,4g/11003,24mm³=0,0027g/mm³=0,0027*10 3kg/10 m3=0,0027*10kg/m³=2,7*103kg/m3 4. D=m/V=62,8g/8051,36mm3=0,0079g/mm3=0,0079*10 3kg/10 m3=0,0079*10kg/m³=7,9*103kg/m3 Järeldus: Töö käigus saime teada, et kõik kaalutud ja mõõtud kehad olid erinevatest materjalidest. Igal metallil on oma tihedus ja oma mass
7 (R 110kg; T 135kg) II Martin Metsma /73kg/ SK Vargamäe 221kg 285,3 (R 98kg; T 123kg) III Ain Pent /60kg/ SK Vargamäe 183 kg 270,2 (R 80kg; T 103kg) 4. Igor Ivanov /60kg/ SK Ülo 178 kg 262,7 (R 78kg; T 100kg) 5. Ramin Bagirov /75kg/ SK TUPO 193 kg 245,1 (R 85kg; T 108kg) 6. Andrei Polenov /85kg/ SK TUPO 202 kg 239,5 (R 94kg; T 108kg) 7
Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 1.4 Töö käik 1.4.1 Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul 1.4.2 Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed Mtmistulemused paigutame tabelisse. (Tabel 1) Tabel 1 Katsekehade mõõdud Eskiis Katsekeha d1 [mm] d2 [mm] h [mm] V [mm3] m [g] D [103kg/m3] Seib 56,11 12,4 5,9 13876,39 39,13 2820 Toru 23,73 14,16 26,7 7603,92 63,7 8377 Risttahuka 39,59 25,4 7,9 7944,13 62,75 7899 s Silinder 2 21,05 - 30,9 10753,57 30,07 2796 Silinder 1 15,8 - 54,32 10650,35 95,44 8961
Matemaatikas nimetatakse selliseid sõltuvusi funktsioonideks. Funktsioone saab esitada tabelina, valemina ja graafikuna. Võrrandid matemaatikas ja füüsikas on pisut erinevad. Matemaatikas on tegu ainult arvudega, füüsikas aga füüsikaliste suurustega, millel on ka mõõtühik. Mõõtühikutega tehakse samasuguseid tehteid kui arvudega. võrrandi mõlemad pooled omavad alati samasugust mõõtühikut. Näide. Tuleb leida mingi veekoguse mass. Teada on, et ruumala on 5 m3 ja vee tihedus 103kg/m3. Massi leidmiseks korrutame esmalt ruumala ja tiheduse arvväärtused: 5 . 103. Ühiku leidmiseks korrutame ka ühikuid: m3 . kg/m3 = kg. Lõpuks korrutame arvväärtuse ühikuga ja saame 5000 kg. Lisaks mõõtühikule kasutatakse füüsikas ka mõistet dimensioon. Mõiste dimensioon tuleneb ladina keelest: dimensio tähendab välja mõõtma.Kui me räägime antud suuruse dimensioonist, siis peame silmas seost põhisuuruste vahel, mis kirjeldavad antud suurust
annaabi.ee 
