väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18. mis on mulla efektiivne viljakus, kuidas seda väljendatakse? efektiivne - see mille tegelikult kätte saame. 100punkti skaalal. 19. milliste näitajate alusel leitakse mulla bonitiit, millisesse vahemikku võib see jääda? mullas leitakse huumuse sisalduse varu, horisondi tiheduse lõimise ja veereziimi algboniteedi alusel. Mulla suhteline kvaliteet 100 punkti skaalas. 20.mis on maa perspektiivboniit, kuidas seda määratakse? persektiivboniteet-kõik mulla parandamisvõimalused. 100 p skaalas. Töö 2 1.mulla orgaanilise aine tähtsus? orgaaniline aine on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa
väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18. mis on mulla efektiivne viljakus, kuidas seda väljendatakse? efektiivne - see mille tegelikult kätte saame. 100punkti skaalal. 19. milliste näitajate alusel leitakse mulla bonitiit, millisesse vahemikku võib see jääda? mullas leitakse huumuse sisalduse varu, horisondi tiheduse lõimise ja veereziimi algboniteedi alusel. Mulla suhteline kvaliteet 100 punkti skaalas. 20.mis on maa perspektiivboniit, kuidas seda määratakse? persektiivboniteet-kõik mulla parandamisvõimalused. 100 p skaalas. Töö 2 1.mulla orgaanilise aine tähtsus? orgaaniline aine on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa
hindamisaegses seisundis. Maa boniteet – maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja Hindamissüsteemid võib jaotatada 3-ks: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) – võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks
Alghinde leidmise aluseks on järgmised parameetrid: 1) mulla liik 2) huumuskihi tüsedus 3) huumuse sisaldus 4) lõimis. Eesti kunagise haritava maa kaalutud keskmine boniteet on ligikaudu 40 hindepunkti. Tänasel päeval kui haritava maa boniteet on alla 30 hindepunkti, on vaja väga tõsiselt kaaluda, millise põllumajandusliku tegevusega on seal üldse mõtet teha tegemist. Üks hindepunkt on umbes 270 kg kartuleid. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks
Selleks maid hinnatakse e. boniteeritakse. Maa on olnud läbi ajaloo ostu-müügi objekt, maksustamis objekt. Hindamissüsteemid võib jaotatada 3-ks: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks.
annaabi.ee 
