DVD ei küüni mitte ligilähedalegi. ROM Single layer 23.3 / 25GB 15GB ROM Dual layer 46.6 / 50GB 30GB RW Single layer 23.3 / 25 / 27GB - RW Dual layer 46.6 / 50 / 54GB 32GB Kõrgeim test 100GB 45GB Teoreetiline piir 200GB 60GB 5 Formaatide toetajad Nagu võis arvata, on mõlemale formaadile välja kujunenud toetajad. Siin on väikene ülevaade nendest. On märgata, et toetajate poolest juhib Blu-ray. Blu-ray HD DVD
kergem ja ohutum transportida. Teised andesalvestusseadmed nõuavad aga eelnevat installeerimist. Uurisin eelnevalt erinevate andmesalvestusseadmete ja -kandjate hinna ja mahu suhet. Sellest selgus, et kõige odavama hinna ja andmesalvestusmahu suhe tuleb, kui hankida omale DVD kirjutaja ja siis sellele vastavalt vajadusele DVD toorikuid osta. Siinkohal lisan, et hinna ja mahu suhe oleneb eelkõige sellest andmesalvestushulgast, mida on plaanis salvestada. Näiteks pole ju mõtet osta 100GB suurust kõvaketast, mille hind jääb 2000krooni piiridesse, kui plaanis on salvestada ainult kuni 128MB. Viimasel juhul tuleb 128 MB suurune mälupulk odavam soetada (175krooni) 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Haviko, R, Salvestusseadmete e-õppematerjal. http://www.cs.tpu.ee/osakond/opilaste_tood/bakalaureuse_ja_diplomitood/2002/Rain_H aviko/Rain_Haviko_Diplomi_Too.pdf [12.04.06] 2. Brown, G, How Floppy Disk Work, http://www
Programmi kiire täitmise eeldus on suure ja kiire põhimälu olemasolu. Operatiivmälu suurust saab muuta mälumoodulite lisamisega ja vahetamisega. Uuematel arvutikomplektidel reeglina põhimälu suuruseks üle 2(4)-8GB. VÄLISMÄLU Kõvaketas – asub reeglina arvuti korpuses. Sisemuses pakineb mitu magnetpinnaga ketast, mille kohal või all liiguvad lugemis- kirjutamispead. Tänapäeval kõvaketsate math enamasti üle 100GB. Normaalseks arvuti tööks peaks olema kõvakettal vähemalt 100-300 MB vaba ruumi, vaba ressurssi võiks olla kõvakettal. Pordid ehk väratid on emaplaadiga seostatud liidesed välisseadmete ühendamiseks. Tänapäeval levinud pordid: 1. Jadaport – hire või modemi ühendamiseks. 2. Paralleelport – printer ühendamiseks.
8GB. Paikneb eraldiseisvate kiipidena emaplaadil. *Kõvaketas: Kõvaketas liigitub oma tüübi poolest juba jadapöördusmälu alla, ent ta on arvuti põhiliseks ,,andmemaardlaks". Kui arvuti on välja lülitatud, paiknevad kõik vajalikud andmed kõvaketal. (Arvuti üleslaadimisel kantakse sealt vajalik mäludesse jne). Pöördumisaeg näitusena 10ms, maht 10 - 1000GB. *CD-ROM: 100ms, 700MB, odav ning teisaldatav. *Perifeeriaseadmed (magnetlint,...)100GB; 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving).[1] *Üldjuhul määrab andmesiini järgulisus (nt. 16,32,64bit) ära ka sõna järgulisuse mälus, kui sõna ei edastata just osade kaupa (mida on muuseas ka võimalik realiseerida). *Suureks probleemiks muutmälude puhul on aga see, et puht-tehnoloogilistel põhjustel pole võimalik valmistada kogu adresseeritavat mälu ühe mooduli baasil. Seetõttu koostatakse mälusid sageli mitmest moodulist.
annaabi.ee 
