ning kõrgharidusega inimesi on vähe. · Rohked suured jõed ja ookean soodustavad transpordi infrastruktuuri arengut. Korduvad üleujutused kahjustavad laialdast maantee- ja aegunud raudteevõrku. · Ecuadori sisevedudes on oluline Pinnaveekogude vesi, mis on tähtis kaubaveo jaoks. Rahvusvahelistes vedudes on olulised meretransport, autotransport ning ka õhutransport. · Autotransport teedevõrgu tihedus on riigis 160,1 km/1000km2 ja autoteede kogupikkus on 43 197 km (sellest kõvakattega 7287 km). Teedevõrk on tihedam läänerannikul ning riigi keskosas, hõredam või puudub üldse kõrbega kaetud idaosas. Raudteetransport teedevõrgu tihedus on 3,4 km/1000km2 ehk väga hõre ja raudtee kogupikkus kogu riigis on 204 km. Raudteetranspordi arengut on väga aeglane, olemasolevad raudteed on aegunud. Raudteeühendus on Ecuadoril Peruu ja Columbiaga.
Teeseadus ja TSM Määrused Tallinn 2005.a. Teede Tehnokeskus A. Lukjanov ,,Juhtimise alused" Algkursus.Tallinn 2000.a. 1. Eesti Teedevõrgu olem (2012. a. 1.01 seisuga). Kokku - 58768km maanteid, nendest riigi maanteid - 16469km Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujunenud kooskõla kõigi osapoolte (investor, tellija, ehitaja, alltöövõtja, omanikujärelevalve) vahel. 3. Tee-ehituskorralduse mõiste. Tee-ehituskorralduse all mõistetakse tee ehituse kavandamist ja juhtimist nii vahetult ehitusplatsil kui ehitusettevõttes
Analüüsid on näidanud, et sõltuvalt liigi rühmast, kk- poliitilisest ja maj.tingimustest ei ole ühest vastust. Suurel alal on mitmekesisem toidu-ja elupaiga valik, liigirohkem, suurem elupaikade ja servaala suhe, mitmekesisemad liikidevahelised suhted,. Samas nt tippkiskjatele on vaja suurt ala, sest nad elavad hõredalt, väiksem killustatus. Väiksed kaitsalad peavad olema sidusad ja üksteist toetama. Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest Ökosüsteemide sidusus ja selle arvestamine kaitsealade planeerimisel- rohevõrgustik on ökosüsteemide sidususe näide, mis aitab hoida looduskeskkonna mitmekesisust ja kkstabiilsust. Koosneb suurtest aladest ja ühenduskoridoridest. Süstemaatiline looduskaitse planeerimine- kaitseala peab toimima ühtse
annaabi.ee 
