3500/33.3=105kcal=105*4.18=439kJ. Fotosünteesi energeetiline kasutegur on 439/1737=0.253=25.3% 21. Üks liiter vett soojendatakse 1000W keeduspiraali abil. Kui kaua aega kulub vee keema minekuni kui algtemperatuur oli 10 °C? Vee soojusmahtuvus on 1cal g-1°C-1=4.18 J g-1 °C-1. Keemiseni soojendamiseks on vee temperatuuri vaja tõsta 10010=90°C võrra. 1 l vett on 1000g, järelikult soojusenergiat kulub 1000x90x4.18=376200J. Spiraal võimsusega 1000W eraldab 1000J s-1 . Keema-ajamiseks vajalik aeg on siis 376200/1000 = 376.2 s = 6 min 16 s. 22. Päikese spektris on kvandi keskmine energia 2.2 eV ja kvante langeb 2000 µmol m s . -2 -1 Kui suur on päikesekiirguse võimsus maapinna ruutmeetri kohta? 1 mool e läbides - potentsiaalide vahe 1V vabastab 96.5kJ energiat. Meil on 2.2V*96.5*2000*10-6=0.425kW 23. Vesiniku aatomis on madalaima energiatasemega elektroni ionisatsioonienergia 13.6eV.
SI- süsteemi järgi on energia mõõtühikuteks dzaul, kilodzaul, megadzaul. Nende energiaühikute seos on järgmine: 1 cal = 4,1868 J või 1 J = 0,2389 cal 1 kcal = 4,1868 kJ või 1 kJ = 0,2389 kcal 1 Mcal = 4,1868 MJ või 1 MJ = 0,2389 Mcal Mõõtühikute nimetused ja tähised: Kalor cal Kilokalor kcal 1kcal=1000cal Megakalor Mcal 1Mcal=1000kcal Dzaul J Kilodzaul kJ 1kJ=1000J Megadzaul MJ 1MJ=1000kJ Söötade energiasisalduse arvestamisel ning loomade energiavahetuses tehakse vahet mitme energialiigi vahel need on koguenergia ehk brutoenergia (ka põlemissoojus), seeduv energia, metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia, netoenergia. Koguenergia on mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda orgaanilise aine täielikul põlemisel. See nn põlemissoojus on füüsikaline suurus, mis ei sõltu loomast, kes seda sööta kasutab
ja 6 põhjal järgmiselt: (valem 7) = d = 0 pa p - pa 0 max p - pa 0 (valem 8) = Kui niiske õhu temp. ei ole erit kõrge(~20-30) siis p - pa 2 rõhku on tühiselt väikesed ja seljuhul võib neid mitte arvestada (y = j ) . a p d p (valem 9) D =1000j a =1000 R T = R T Avaldades valemist 4-I veeauru a a partsiaal rõhu pa ja panna see valemisse siis saame seose absoluutse niiskuse ja niiskuse sisalduse vahel p = p - pa = p - j pa0 Niiskeõhu tihedus ja niiskeõhu entalpia Niiskeõhu tihedus = + r a (valem 11) 1 p pa 1 p + pa pa 1 p - j pa0 j pa0 (Valem 12) = + = + = +
annaabi.ee 
