0 0,5 1 1,5 2 3 ) Y =2x+arctan( x ), kus 0x4 sammuga 0,2 y=2x+arctan (x) 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 x y=2ex+e-x 0 3 0,2 0,4 0,6 3,26153627 3,65396944 4,19304924 4 ) Y =2e x+e- 0,8 1 4,90041082 5,8044431 kus 0x3 sa 1,2 6,94142806 1,4 8,3569969 1,6 10,1079614 1,8 12,2645938 2 14,9134475 2,2 18,1608302 2,4 22,1370707 2,6 27,0017496 2,8 32,9501036 y=2ex+e-x 3 40,2208609 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0
7 7.Shannoni disjunktiivne arendus rohkeima muutuja järgi. MDNK: f = xx 1xx 2xx 4 v xx 1x3 v x1x2xx 4 v x1xx 3x4 v x3xx 4 Kõige rohkem esineb MDNK-s muutujaid x1 ja x4, mõlemaid 4 korda. Koostan Shannoni disjunktiivse arenduse x1 ja x4 järgi. f = xx 1xx 2xx 4 v xx 1x3 v x1x2xx 4 v x1xx 3x4 v x3xx 4 = xx 1xx 4(1xx 21 v 1x3 v 0x21 v 0xx 30 v x31) v xx 1x4(1xx 20 v 1x3 v 0x20 v 0xx 31 v x30) v x1xx 4(0xx 21 v 0x3 v 1x21 v 1xx 30 v x31) v x1x4(0xx 20 v 0x3 v 1x20 v 1xx 31 v x30) = xx 1xx 4(xx 2 v x3 v x3) v xx 1x4(x3) v x1xx 4(x2 v x3) v x1x4(xx 3) = xx 1xx 4(xx 2 v x3) v xx 1x4(x3) v x1xx 4(x2 v x3) v x1x4(xx 3) 8. Shannoni disjunktiivne arendus 1 muutuja järgi. MDNK: f = xx 1xx 2xx 4 v xx 1x3 v x1x2xx 4 v x1xx 3x4 v x3xx 4 Kuna punktis 7, koostasin arenduse 2 muutuja järgi, koostan seekord arenduse 1 muutuja järgi, milleks valin muutuja x2.
(1 4 )(1 3 )(1 3 4 )(1 3 4 )(3 4 ) (1 4 1 3 1 3 4 1 3 4 )(3 4 ) = ( 1 1 3 1 4 3 4 )(1 1 3 1 4 1 3 0 3 4 1 4 3 4 0)(3 4 ) V( 1 3 4 1 3 0 1 3 4 1 4 1 3 4 0) = ( 0 0 0 0 1 3 4 0 0 0 0 0 0 0 1 3 4 0 0 0 0 1 4 3 0 0 1 3 4 0 0 0 0)( 3 4 ) ( 1 3 4 1 3 1 4 1 3 4 ) = ( 1 3 4 1 3 4 1 3 4 )( 3 4 ) ( 1 3 4 1 3 1 4 1 3 4 ) = 1 3 4 1 3 4 1 3 1 4 1 3 4 Tulemus: 1 3 4 1 3 4 1 3 1 4 1 3 4 f(x1 x2 x3 x4 ) = f(x1 0x3 x4 )f(x1 1x3 x4 ) = (1 2 1 v 1 2 3 v 2 3 1 v 1 2 3 0 v 1 2 3 x2 1 ) + (1 2 0 v 1 2 3 v 2 3 0 v 1 2 3 1 v 1 2 3 0 ) = (1 2 v 1 2 3 v 2 3 v 1 2 3)( 1 2 3) v (1 2 v 1 2 3 v 2 3 v 1 2 3)( 1 2 3) = (1 v 2) (1 v 2 v 3 ) (2 v 3 ) (1 v 2 v 3)( 1 2 3) v (1 2 v 1 2 3 v 2 3 v 1 2 3)( 1 v 2 v 3) = ( 1v 1 2 v 1 3 v 1 2 v 2 v 2 3 ) (1 2 v 0 v 2 3 v 1 3 v 2 3 v 0 ) (1 2 3 ) v (1 2 v 0 v 1 2 3 v 0 v 1 2 3 v 2 3 v 0 v 0 v 0 v 1 2 3 ) = ( 0 v 1 2 3 v 0
aktiivne. Partitsioonide kirje maht on 0x10 baiti, seega kirjed algavad nihetelt 0x1BE, 0x1CE, 0x1DE ja 0x1EE. Kirje struktuur on baithaaval esitatud järgmises tabelis. Nihe on võetud kirje alguspunktist. Nihe (B) Maht (B) Selgitus 0x0 0x1 Aktiivsuslipp. Kui väärtus on 0x00, pole partitsioon aktiivne. Kui väärtus on 0x80, on partitsioon aktiivne. Muud väärtused pole lubatud. 0x1 0x3 Partitsiooni esimese sektori CHS1 aadress. 0x4 0x1 Partitsiooni tüüp. Tüüpide loetelu võib leida allikast [2]. 1 Cylinder-Head-Sector 62 0x5 0x3 Partitsiooni viimase sektori CHS aadress. 0x8 0x4 Partitsiooni esimese sektori LBA2 aadress. 0xC 0x4 Partitsiooni maht sektorites. Kõik mitmebaidised arvulised suurused kirjes tuleb lugeda tagantpoolt ettepoole.
0 0 0 0 0 Ilmselt r(A) = 2 ja s¨ usteemi v. t. a. = 4 - 2 = 2. IV. Lineaarv~ orrandisu ¨ steemid 11 Kirjutame v¨alja esialgse LVS-iga ekvivalentse s¨ usteemi 1x1 + 1x3 - 2x2 - 1x4 = - 2 0x1 - 1x3 + 11x2 + 5x4 = 10 0x1 + 0x3 + 0x2 + 0x4 = 0 Triviaalsed liikmed ja v~orrandid eemaldame ning juhttundmatud raamime . Siis saame x1 + x3 - 2x2 - x4 = - 2 - x3 + 11x2 + 5x4 = 10 Vabadeks (parameetriteks) loeme tundmatud x2 ja x4 . N¨ uu ¨d aval- dame juhttundmatud x1 , x3 vabaliikmete ja vabade tundmatute x2 , x4 kaudu. Seda on mugav teha nii, et k~ oigepealt avaldame x3
annaabi.ee 
