Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"0pk" - 7 õppematerjali

Ehitusmaterjalid praktikum nr 4 - killustiku katsetamine
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 4 - killustiku katsetamine

Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK ­ puistetihedus [kg/m3] m ­ killustiku mass [kg] V ­ anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel täideti anum veega kuni kindlaksmääratud nivooni. Järgnevalt võeti katseproov veest välja ning lasti veidi aega nõrguda. Nõrutatud katseproov asetati kuivale rätikule

Ehitus → Ehitusmaterjalid
257 allalaadimist
Ehitusmaterjalide praks 4
5
docx

Ehitusmaterjalide praks 4

tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press ­ killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 3. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK ­ puistetihedus [kg/m3] m ­ killustiku mass [kg] V ­ anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel täideti anum veega kuni kindlaksmääratud nivooni. Järgnevalt võeti katseproov veest välja ning lasti veidi aega nõrguda. Nõrutatud katseproov asetati kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldati üleliigne vesi

Ehitus → Ehitusmaterjalid
41 allalaadimist
Ehitusmaterjalid labor 4
5
docx

Ehitusmaterjalid labor 4.

Anuma mass kaalutakse. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus määratakse valemiga 1. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures mõlemal korral võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe mõõtmise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m 3. Suuremate erinevuste korral tehakse ka kolmas mõõtmine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. Tulemused on kantud tabelisse 1. Valem 1: 0pK ­ killustiku puistetihedus [kg/m3] m1 ­ killustiku ja anuma mass [kg] m ­ anuma mass [kg] V ­ anuma ruumala[m3] 4.2 Killustiku näivtiheduse määramine Näivtiheduse ehk terade tiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tühikute mahtu. Killustiku näiva tiheduse leidmiseks kaalusime killustiku proove vees ja õhus. Killustiku näivtihedus leitakse valemiga 2

Ehitus → Ehitusmaterjalid
106 allalaadimist
Ehitusmaterjalid KILLUSTIK
6
pdf

Ehitusmaterjalid KILLUSTIK

hüdrauliline press, sõelad läbimõõtudega 1,0-31,5, nihik 4. Katsemetoodika 4.1 Puistetiheduse määramine Killustik, mille tara ülemine mõõde on kuni 8, 16, 31,5 kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit. Killustik puistatakse 10 cm kõrguselt anumasse kuhjaga, seejärel tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemi 1 järgi. m1 -m 0pK = V (Valem 1) m-anuma mass [kg] m1- killustiku ja anuma mass [kg] V- anuma maht [ m3 ] 4.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Killustiku terade tiheduse määramiseks tuleb katsenõu täita veega mingi kindla nivooni. Esmalt kaalutakse katsenõu mass koos katseproovi ja veega, seejärel katsenõu mass koos veega ning lõpuks kaalutakse pindkuiv katseproov. Seejärel arvutatakse valemi 2 järgi killustiku terade tihedus.

Ehitus → Ehitusmaterjalid
29 allalaadimist
Betooniõpetus I praktikum
13
docx

Betooniõpetus I praktikum

K ­ killustikutera tihedus, kg/m3 V ­ vee tihedus, kg/m3 b) Tsementmört täidab killustikuterade vahelised tühikud nii, et killustikuterad omavahel kokku ei puutu. Ts L V K + + = Tk Ts L V OpK , Täiendatud valem (5) OpK 1- Tk - killustiku tühiklikkus ( K ) 0pK - killustiku puistetihedus kg/m3; - mördi ülehulgategur, 1,42 Lahendades võrranditest koosneva võrrandisüsteemi, arvutatakse killustiku ja liiva kulud 1 m 3 betoonisegus: 1 K= 1 TK + OpK K = 1172 kg Ts K V L = 1 - + + L Ts K V =623 kg 1.5.6. Proovisegu koostised betoonisegu valmistamisel Tabel 1

Ehitus → Betooniõpetus
266 allalaadimist
Ehitusmaterjalide eksam
72
docx

Ehitusmaterjalide eksam

[ ( L= 1- Ts K V + + Ts K V )] L (5) OpK kus Tk ­ killustiku tühiklikkus 1- K 0pK ­ killustiku puistetihedus (1430), kg/m3; K ­ killustiku tihedus (2750), kg/m3; Ts ­ tsemendi absoluutne tihedus (3100), kg/m 3; L ­ liiva tihedus (2500), kg/m3; V ­ vee tihedus, kg/m3; Ts, L, K, V ­ tsemendi, liiva, killustiku ja vee sisaldus 1 m 3 betoonsegus, kg; ­ mördi ülehulgategur (tabel 3). Tabel 3. Mördi ülehulgateguri väärtused lähtuvalt tsemendi kulust ja vesi- tsementteguri väärtusest

Ehitus → Ehitus materjalid ja...
62 allalaadimist
Mikolaj Kopernik
571
doc

Mikolaj Kopernik

v;###x)##W!)&R #*B{#Bq0}#2hO"V2p#a #2v#.sQ#I=,$Xt mPcB6##8# #@F15|(##(1 A## @b#,4#8B#5#Jq (yv?*$W#>I#bU n# y####Ls#$y## G#0PK?9(xa 6JT#9#+#H###sM#DJ ?v# #J8o#dy,#W`w##*#p*r$LKp>#I %##XU6{#)&p:PE{`F# #### lAJc,N#AoAaH#cc|+#l6q#DpA#y #=T<###aP#H< w# rY#]#0@#Xf#}5;E##GM ]/bv#HCmv+g0#WcPb##v8##h@K! qC#`>##)#JW##;#8 ;#8(Wb#W#b##j#=#+g#gtiI#%X|#U %q#_###Xr##8-u[,'HVU#e*#|If5;, ? k#y(K;#1 ##,9 a;#q#7.fzF1WG(v#p#H#TaBU #,Rp),?#{#Pa#?#N"V#czy6[## ##^ [#+Z##p# 1NNT%&!$*3H#<##9 Eqy#, lB8''#*IGhz .h H#qU##`

Füüsika → Füüsika
55 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun