veebr.1920 Eesti Kaitseliit kell: 00:45 (E. Põdder, J.Pitka) Joffe, Poska 6.01.1919. Rahvaväe pealetung (alg. 12-14 000meest, hilj. 100 000 meest) ajakirj.E. Hubel 14.01. Tartu vabastamine (soomusrongid) 1)Eesti on tekkinud ja püsima jäänud 16.01. Narva vabastamine, kuni 19
koondamine venemaa vastu, sõja võit 3-4 kuuga Prantsusmaa plaan - plaan17 - plaan vältida uut kaotust Saksamaale, tugev kindlustustesüsteem prants-saksa piirile, v.a. Belgia piir ; Lotringi ja Elsassi hõivamine(ajalooline seos), seejärel sissetung Saksamaale ja kogu sõjaplani ideeks oli hoogne pealetung. + Inglismaa ( neil puudus kindel sõjaplaan, oli valmis koostööks Prantsuse vägedega; ekspeditsioonikorpus 70 000meest) Venemaa - vähe ettevalmistunud, suur,kuid kehvalt varustatud armee, logistika probleemid, kaks rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja A-U. mõlemad prastsusmaa palvel A-U sõjaplaan - samuti mitmel rindel ; Lõunas Serbia vastu, Idas Venemaa vatu, Arvestamine Saksamaa toetusega RAHU Versailles` süsteemi loojad David Lloyd George - Suurbritannia peaminister Vittorio Orlando- Itaalia peaminister Georges Clemenccau - prantsuse peaminister
1929.aasta sügisel esitab NSVL vastastikuse abistamise lepingu kava : Eestile- Lätile- need kolm nõustusid sõlmima! Leedule- Soome- ei nõustunud, Nsvl tahtis saada Karjala kannast (ala Soome lahe ja ühe järve vahel seal), Viiberi linn seal, sellepärast tuligi Talvesõda. Talvesõda 1939-40 (novembrist-märtsini) Soome- 300 000 meest; 50 tanki; kaotas ligikaudu 26 000 meest Nsvl- 460 000 meest; 2000 tanki; kaotas ligikaudu 126 000meest · Soome küll kaotas, kuid säilitas iseseisvuse. · kevadel Välksõda. Saksamaa poolt: Aprillis (okupeeriti)- Taani, Norra Mais  Belgia, Holland, Luxenburg, Põhja-Prantsusmaa ja Atlandi ookeani äärne rannik. Lõuna-Prantsusmaast moodustati Vichy vabariik ( Sm sõltuv) Ainuke sõdiv jõud Saksamaa vastu oli Suurbritannia. Peale seda kui Sm pommitas Srbritanniat, viidi lapsed linnadest maale ning tänavasildid koristati ära, et sakslased ei oskaks seal liigelda. 25. 2
7) Kes olid Liivimaa ohtlikumad välivaenlased? Põhioht Venemaalt 8) Miks muutus välisoht 15. sajandil suuremaks? Venemaa tegi 1481. aastal suure sõjaretke Liivimaale ja Liivi Ordu ei suutnud sellele vastu panna ja lasi maad rüüstada. 9) Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Plettenberg- tungis 1501. aastal arvuka väega Venemaale. Suurim armee kogu Vana-Liivimaa ajaloos (80 000meest). Damerow- · Pärisorjuse tunnused o Sunnismaisus o Keeld vabalt elukutset valida o Talupoegade müümine maast lahus o Ei võinud omada vallasvara o Relvakandmise keeld o Feodaalrendi piiramatus · Rendistruktuuri muutus o Valdavaks muutus teorent · Talupoegade kategooriad ja tunnused o Adratalupojad Nimetus adramaade järgi arvestamisest Neil on teokohustus
annaabi.ee 
