ajal 23kg hapnikku- umbes sama palju hapnikku toodab ööpäevas 1ha metsa. 6. 1ha metsa neelab tunni ajaga 2kg süsihappegaasi- sama palju kui eritab hingamise käigus 200 inimest 7. Metsaõhus on baktereid 300 korda vähem kui linnas Eesti metsad: · Kõige metsarikkam maakond on Hiiumaa (69%), metsavaeseim Tartumaa (39,2%) · Eesti metsade aastane juurdekasv 24,4 miljonit m3 aastas. Iga päev kasvab juurde 67 000m3 puitu · Eesti kõrgeim puu on Tartumaal Järvseljal kasvav kuusk ,mille kõrgus on 43,8m. Järvseljal kasvab ka Eesti kõrgeim mänd 42,7m ja Eesti kõrgeim lehtpuu- haab 40m. · Tamme-Lauri tamm- kõrgus 16m, ümbermõõt rinna kõrguselt (1,3m) 825cm. Vanus 680 aastat. Poollooduslik kooslus: Pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslus, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, näiteks: · Puisniidud · Soostunud niidud
kanalisatsioon ja mitmed hooletult rajatud prügimäed. Relvaladude ja tehaste reovesi juhiti lihtsalt pinnasesse ning muude asutuste reovesi suunati otse merre. Keskkatlamajast kandus pinnasesse ligi 60t massuuti aastas, millest vähemalt 20t sattus ebaeffektiivsete õlipüüniste tõttu merre. Suurt reostust tekitasid ka tuumaallveelaeva baasis seisnud 2 reaktorit, kui poolsaar Eesti Vabariigile tagastati, ületas reostunud pinnase kogumaht 12 000m3. Prügiga kaetud ala oli 5000m2 ja muidu rikutud maad oli 1200m2. Kuni teise tuumareaktori avamiseni lasti kõik õppekeskuse reovesi paesse uuristatud Leetse ojja. Korralikult ladestamatta olid ka radioaktiivsed jäätmed. EV iseseivumisel tehtud vaatluste tulemused olid masendavad. 0.3 ha suuruses pinnases oli 200t masuuti ning üksnes lohkudest maapinnalt leiti 60t masuuti. Siiamaani on kogutud
Tootjad ootavad, et tekiks nõudlus, ostjad jälle, et hind langeks. Selline nõudlus võib tekkida just keskkonnanõuete karmistumisega fossiilenergeetika suhtes. Pole püsiv tuul nagu pole püsiv ka päikeseenergiast saadav elekter, mistõttu on neile lisaks vaja ladustatavast toormest toodetud energiat. Eesti oludes sobiks selleks biomass. Taastuva energeetilise ressursina tulevad kõne alla puit (puidujäätmete, võsahakke jne näol: Eestis tekib ca 2 000 000m3 aastas), põhk (teraviljakoristuse kõrvalsaadus 3000 kg/ha) ning muudetud maakasutusest tulenevatel märgaladel kasvatatav biomass (roog, hundinui, paju.) Eesti vajadustest võib sellise päritoluga biomass katta kuni 55% elektrienergia vajadustest (Mander jt 2001). Siinses tekstis ei peatu me detailsemalt puidujäätmete ning põhu võimaliku energeetilise kasutamise temaatikal, vaid demonstreerime võimalusi, mida annab Eesti keskkond märgalatekkelise energeetilise biomassi tootmiseks. 4.2
1240mm 1140mm 485mm 735mm 250mm Mered maismaa · Maakera pindalast: · 71% Maailmameri (mere pinnalt aurumine moodustab kogu maakera aurumisest 85%) · 3% jõed, järved · 11% liustikud · 4% sood · 11% mineraalmaa · Äravool maismaalt P-E=250 mm/a ehk 1 200 000m3/s aastas · Suurima jõe Amazonase osa selles 18% · 40 maailma suuremat jõge annab 41% · Mandrite erinevus on suur - Lõuna-Ameerika 685mm/a - Aafrika 150mm/a · Veeringes on suured territoriaalsed ja ajalised erinevused - 1/3 maismaast on ariidne või semiariidne · Inimene kasutab vaid 5% jõgede äravoolust · Suurtel aladel vee defitsiit-puudujääk · 300 km3/a siirdatakse vett mujale Eesti siseveekogude iseärasused
1240mm 1140mm 485mm 735mm 250mm Mered maismaa · Maakera pindalast: · 71% Maailmameri (mere pinnalt aurumine moodustab kogu maakera aurumisest 85%) · 3% jõed, järved · 11% liustikud · 4% sood · 11% mineraalmaa · Äravool maismaalt P-E=250 mm/a ehk 1 200 000m3/s aastas · Suurima jõe Amazonase osa selles 18% · 40 maailma suuremat jõge annab 41% · Mandrite erinevus on suur - Lõuna-Ameerika 685mm/a - Aafrika 150mm/a · Veeringes on suured territoriaalsed ja ajalised erinevused - 1/3 maismaast on ariidne või semiariidne · Inimene kasutab vaid 5% jõgede äravoolust · Suurtel aladel vee defitsiit-puudujääk · 300 km3/a siirdatakse vett mujale Eesti siseveekogude iseärasused
annaabi.ee 
