võtnud. Musta mere pindala on 422 000 km2. Pikkus ida-lääne suunas on 1150km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580km. Oma pindalalt jääb ta alla näiteks Kariibi merele (2 777 000 km2), Põhjamerele (565 000km2 ). Samas on suurem kui Balti meri (419 000km2 ), Kollane meri (416 000km2 ). Keskmine sügavus on 1315m, maksimaalne sügavus 2210m. All järgnevas tabelis on Must meri võrdluses teiste merede keskmise ja suurima sügavusega: Ligikaudne vee hulk Mustas meres on 555 000km3. Musta merre suubub 11 suuremat jõge, millest tähtsaim ja suurim jõgi on Doonau. Teised suuremad jõed on Ukrainas Dnestr, Lõuna-Bug, Dnepr. Gruusias Rioni ning Türgis Kýzýlýrmak, Sakarya, Yesýzýlýrmak ja Coruh. Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ja Kuban. Jõed toovad aastas 320km³ magevett. Sademeid mustal merel on keskmiselt 450mm aastas. Otseselt sademed, jää ja lume sulamine ei mõjuta Musta mere soolasust. Osa
Sademete vaesem on intensiivsust(Sm). valemi järgi saame arvu, mis näitab, härmatis). Kondensatsiooni produktiks atmosf on pilved aprill ja juuni, rikkam juuli ja okt periood.sademed kui suure osa moodustab maapinnale jõudnud ja udu ning sademed. Kokku aurustub aastas ütlevad auramse. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes otsekiirguse intensiivsus solaarkonstandist, eeldusel et 510 000km3. looduses toimub aurustumine nii öösel, piirkonnad. Päikese kiirgusreziim mõjutavad suurel Päike asub seniidis. Läbipaistvuse koefitsent on väikseim päeval, talvel kui ka lumel ja jääl. Õhuniiskuse määral pilvitus. Kõige päikesepaistelisem on juuni ja kohalikul keskpäeval, mil Päikese kõrgus on suurim, karakteristikud- *Õhus oleva veeauru rõhk (e)- mm Hg. kõige vähem päikest on nov ning dets. Aastalõikes on
Prognoosi koostamiseks võetakse aluseks paljude aastate keskmine. Üldine veeringe looduses atmosfääris toimub veeringe, mis on üsna suure intensiivsusega. Vett satub atmosfääri auramise teel veepinnalt, maismaalt või taimedelt. Veeaur läheb üle vedelasse või tahkesse faasi- veeauru kondensatsioon. Võib toimuda vahetult maapinnal (kaste, härmatis). Kondensatsiooni produktiks atmosfääris on pilved ja udu ning sademed. Kokku aurustub aastas 510 000km3. Looduses toimub aurustumine nii öösel, päeval, suvel, talvel kui ka lumel ja jääl. Õhuniiskuse karakteristikud 1)õhus oleva veeauru rõhk- mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle veeauru osarõhk õhu kui gaaside mehaanilise segu kogurõhus. Sellepärast võimegi veeauru sisaldust õhus hinnata veeauru rõhu kaudu.2)absoluutne niiskus- 1 m3 õhus oleva veeauru hulk grammides
Võib toimuda 2)mulla soojusjuhtiv koefitsient näitab, kui palju maa soojust edasi annab. Energia, mis läbib selle pindala ühikut ajaühikus.Eesti kliimat võib vahetult maapinnal (kaste, härmatis). Kondensatsiooni produktiks atmosfääris on pilved ja udu ning sademed. Kokku aurustub aastas pidada üleminekuliseks mereliselt mandrilisele. Meie kliimat mõjutavad Balti meri ja Atlandi ookeani liikuvad õhumassid ( talved on suhteliselt 510 000km3. Looduses toimub aurustumine nii öösel, päeval, suvel, talvel kui ka lumel ja jääl. soojad ja suved jahedad) ning Golfi hoovus, mis muudab meie kliimat üldiselt pehmemaks. Talved on meil pehmed ja suved jahedad, sügis ja Õhuniiskuse karakteristikud 1)õhus oleva veeauru rõhk- mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle veeauru osarõhk õhu kui kevad pikad. Sügis soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv
assimilatsiooniefektiivsus? vt üleeelmisest küsimusest. Seal kõik koos. 65. Aineringed- süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes? Hüdroloogiline tsükkel ehk veeringe: Suurim vee fond on ookean. Väga pisike fond on atmosfäär, seal on parajasti vett kogu aeg 13 000 km3 Kõige suuremad vood ookeani kohal, kus aastas aurustub (evaporatsioon) 425 ja tuleb sademetena tagasi 385 000 km3 Ookeanide kohalt sõidab ära 40 000km3 , see lahkub maismaa kohale. Maismaa toitub sademete mõttes tugevalt ookeanidest. See nr on 3 korda suurem kui atmosfääri fond. Vesi on maakeral tohutult mobiilne. Ookeanidest tulevale veele lisandub veel transpiratsiooni (vee liikumine mullast taimede kaudu õhku) kaudu 71 000 km3 vett. Iga klaasitäie vee sees on vähemalt üks hapniku aatom, mis on läbi käinud Aristotelese põiest. (veeringe kiirus!) Süsinikuringe: Ookean on suurim C fond
annaabi.ee 
