50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
81 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
blandade
Õppematerjali autor
põlisrahva talupojakultuuriks. Tartu ülikool taastati 1802 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Wilhelm Struve-Tartu Ülikoolis töötanud maailmatuntud astronoom. Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja. Janis Cimze seminar- tegutses Valgas, nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnaõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838- selts, mille eesmärgiks sai edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann- tema eestvedamisel loodi Õpetatud eesti Selts. Friedrich Reinhold Kreutzwald- toimetas ajalehte ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine
põlisrahva talupojakultuuriks. Tartu ülikool taastati 1802 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Wilhelm Struve-Tartu Ülikoolis töötanud maailmatuntud astronoom. Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja. Janis Cimze seminar- tegutses Valgas, nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnaõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838- selts, mille eesmärgiks sai edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann- tema eestvedamisel loodi Õpetatud eesti Selts. Friedrich Reinhold Kreutzwald- toimetas ajalehte ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele
Koos uute ülikoolise asutamiseks Venemaal taastati ka 1802. aastal (Aleksander I valitsemisaja algul) Tartu Ülikool. Wilhem Struve TÜ-s tegutsenud astronoom. Karl Ernst von Baer - TÜ-s tegutsenud embrüloogia rajaja. Janis Cimze seminar - Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838 - Fr. R. Faehlmanni eestvedamisel loodud selts, mis seadis oma eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist." Friedrich Robert Faehlmann - esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. Pani paika ,,Kalevipoja" kondikava. Freidrick Reinhold Kreutzwald - esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused).
1. Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inimesi ei olnud. Mesoliitikum ehk k
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht ol
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid