Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihula Linnusesse ja asub rahvast ristima.Saarlaste malev nurjas nende plaanid ja vägi löödi täielikult puruks. 1222-maabus Taani vägi Saaremaal,hakati ehitama kivilinnust.Saarlased võitsid taanlasi. 1223-ründasid eestlased sakslasi ja võtsid linnused üle,saadi oma valdustesse kogu maa,pesti maha ristimine,pöörduti vanade tavade juurde tagasi. 1227-sakslased vallutasid ja hävitasid Muhu linnuse , saarlased lasid ennast ristida. Sakasa ordu Liivimaa haru: Riia piiskopkond,Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond,Kuramaa piiskopkond.1238-Stensby leping, paavsti nõudmisel pidi Saksa ordu Liivimaa haru tagastama Taani kuningaleTallinna,Rävala,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa,tekkis Eestimaa hertsogkond keskusega Tallinnas.Jüriöö ülestõus-saksa ordule tahtsid taani kuningas oma valdused müüa,harjulased alustasid 1343. relvastatud mässu,põletasid mõisaid
Liivimaa ristisõda 12saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140 hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal jutlustati kõikjal ristisõda, st kutsuti kristlikke sõjamehiandma oma relvad kiriku teenistusse, lubas paavst Põhja-euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi 4aastakümmet kestnud ulatusliku vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levitamise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid n...
· Harju-Viru vasallid said privileegi - Juningeni armukirja tugevdati vasallide seisundit, suurendati kohtuõigust ja laiendati pärimisõigust läänidele (lubati pärandada nii nais- kui meesliinis viienda suguluse astmeni). Selle tulemusel Liivi ordu poliitiline mõju kahanes tunduvalt. Olukorda halvendas veel 1410. aastal kaotus Grünwaldi lahingud Poola-Leedu vägedele. 14. sajandi jooksul tõusis järjest linnade ja vasallide tähtsus. 1421. hakati pidama Liivimaa maapäevi, mis toimusid igal aastal Valgas või Volamris. Kooskõlastati välispoliitikat, lahendati talurahvaga seotud probleeme ja püüti lahendada omavahelisi tüliküsimusi. 1435 hakkas maapäevadel osalema 4 seisust ehk kuuriat: 1) Riia peapiiskop, Liivimaa piiskopid, toomhärrad ja kloostriülemad 2) ordu meister koos orduametnikega 3) vasallkondade esindajad, kellest tähtsamad Harju-Viru vasallid 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad
o Vana-Liivimaa oli killistatud 5 väike riigiks: · Saksa ordu Liivimaa haru territoorium · Riia peapiiskopkond · Tartu pk · Saare-Lääne pk · Kuramaa pk o Baltikum oli tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel o Moskva suurvürsti riik ja Poola-Leedu tahtsid Baltikumi kaubandustulusid endale o Ka Taani ja Rootsi olid Läänemere idarannikust huvitatud o Liivisõja vallandas moskva suurvürstiriik
Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste ...
Esialgu säilitasid talupojad oma isikliku vabaduse. Reaalselt võisid nad lahkuda, ei olnud sunnismaised. See olukord kestis kuni Jüriöö ülestõusuni. Adramaa põllumaa mõõtühik, ühe adraga ülesharitav maa. 6-9 ha. Diötsees piiskopkond. Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel, sama, mis adramaa umbes. Ühe inimese poolt niidetav maa-ala. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Selle kohta on olemas oma kroonika Liivimaa noorem riimkroonika. Autoriks on Liiv ordu üks vaimulik, Bartheolomeus Hoeneke. Kirja on pandud alamsaksa keeles. Kirja on pandud värssides. Kroonika pole originaalis säilinud. Säilinud ümberjutustustena hilisemates kroonikates ning sarnaselt kahele varasemale, on seda võimalik ka eesti keeles lugeda. Jüriöö ülestõus sai alguse 1343. aastal. Erinevate jõudude kaalutlused: · Taani juba enne Jüriöö ülestõusu puhkemist oli Taani huvitatud Põhja-Eesti müügist.
Läänikord: vasallid rajasid sõjateenistuste eest jagatud valdustele eramõisad, kus nad haarasid võimu ning kindlustasid enda õigusliku seisundi muutes pärandamisõigust. Linnade teke:. Riia 1201(Albert), Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu Viljandi,Uus- Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu. Kirikukihelkond: igasse kihelkonda ehitati kirik, kuhu seati ametisse preestrid(jumalateenistused, sakramentide jagamine, rahva kristlikus vaimus õpetamine ja juhatamine). Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted: saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus(13nda
suutis sellegipooelst aasta hiljem karistada saarlasi ja heita 1267. aastal alla kurelased. Nendes lahingutes lid kaasa ka eestlased. Tulemused:Slmiti Aleksander Nevskiga liiduleping, ks tagajrg oli rsteretk Lnemaale (1263). d) Nevski kohtas tagasiteel orduvge ja purustasid sellegi. Langes ordu- meister Otto von Luttenberg, kes maeti Karuse kirkikusse. 4) Vib nimetada lpetamata sdade ajajrguks. Polnud teada, kes jb peale - kas piiskopid vi ordu, kas ordu vi Leedu, kas Liivimaa vi Venemaa. Lpuni polnud sditud seega sda, mis pidi otsustama, kas peale jvad vrvallutajad vi plisrahvad. 5) Toimus 1343-1345. Phkida vras vim minema ja alistuda Rootsi kuningale, tehes seda suhteliselt tugevalt positsioonilt ja omadel tingimustel. Algas 23.aprillil 1343 . Hvitati peale misate ja kirikute ka Padise klooster, kus tapeti 28 munka. Jrgnevalt koguneti kokku ja valiti endale neli kuningat e. juhti. lestusnud harjulased piirasid sisse Tallinna ja lkitasid
1 adraga ülesharitav maa. Adramaa suurus võis olla 6-9 hektarit. Diötsees piiskopkond Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel. Sama nagu adramaa. See hein, mis seal alal kasvab, on võimalik ära hooldad 1 in poolt. 2 Jüriöö ülestõus Infot saadakse Liivimaa nooremast riimkroonikast, mille autoriks on Liivimaa ordus tegev olnud B. Hoenke. Kirja on see pandud Alam-Saksa keeles. See pandi kirja värssides. See kroonika pole originaalis säilinud. See on säilinud ümberjutustustes hilisemates kroonikates ning ka seda on võimalik eesti keeles lugeda. Taani 1. Oli huvitatud Põhja-Eesti müügist, sest kaubandus, mis läbi P- Eesti toimus, ei toonud enam kuigi palju sisse. Idakaubanduses
Vana-Liivimaa Pt 8.-12. Haldusjaotus 13. saj • 1226 Modena Wilhelmi vaheriik • 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti • 1237 Liivi ordu • 1238 Stensby leping • 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel Välissuhted • 1236 Saule lahing • 1260 Durbe lahing • 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit • 1410 Grünwaldi lahing • 1242 Jäälahing Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled • Taanlased • Harju-Viru vasallid • Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorod...
Ajaloo arvestus 15.okt.2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni
Liivimaa Ordu Liivimaa Ordu (eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (lad Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsks Dutscher orden to Lyffland), Saksa Ordu Liivimaa haru, katoliku rüütliordu Liivimaal 12371562; tekkis, kui Saksa Orduga liitus Mõõgavendade Ordu. Põhiülesanne oli esialgu Liivimaa alistamine ja ristiusustamine, hiljem Liivimaa sõjaline kaitse ning põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Allus esialgu Saksa Ordu kõrgmeistrile, saavutas pärast Saksa Ordu nõrgenemist 1459 tegeliku sõltumatuse, täielikult iseseisvus 1525 (pärast Saksa Ordu Preisimaa valduste sekulariseerimist). Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kes resideeris esialgu Akkos, aastatel 12911309 Veneetsias, 13091457 Marienburgis, seejärel kuni 1525
.....................................17 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................18 0 Sissejuhatus Liivimaa on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti territooriumil. erritoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väine jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana-Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia
Liivimaa inimesed Jekaterina Puh, Valeria Kussova 10. A klass Rahvaarv · 16. sajandil elas Eestis oletavasti 250 000 300 000 inimest. · Rahvaarvu kasvamist soodustasid sisseränne ja loomulik iive. · Perioodiliselt toimusid epideemiad (1347- 1352 katkuepideemia Euroopas, 1351. Liivimal) ja nälg, mis vähendasid Eesti rahvaarvu. Etnilised rühmad · Liivimaa elanikud jagunesid keeleliselt ja kultuuriliselt mitmeks rühmaks. · Etnilised eestlased elasid Ruhja ja Härgmäe ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad · Liivimaa oli majanduslikult ja kultuurselt integreeritud ala, mispärast seal oli väga aktiivne inimeste liikumine.
Liivimaa kroonikad 13 kuni 17 sajandil 13 saj. 1 . Läti Hendriku Liivimaa Kroonika. Kirja pandud 1224 27 ladina keeles. Kirjutatud ristisõdijate vaatepunktist. Tähtsus: · ainus sedavõrd põhjalik kirjalik mälestusmärk, mis käsitleb perioodi, mida tuntakse eestlaste muistse vabadusvõitlusena. · Ka keeleajalooline väärtus: kohanimede järgi on võimalik näha keele arengut ja muutumist. Ilukirjanduslik funktsioon: õhtusöömaaegadel ettelugemine.
Henriku Liivimaa kroonika Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. Kroonika tegevus algab 12. sajandi lõpust, mil Liivimaale tuli esimene piiskop Meinhard ning lõppeb 1227. aastaga, mil saarlased sakslastele alistusid. Teose
katoliku piiskopkond, vahepeal luterlaste poolt üle võetud kirikuid anti tagasi katoliiklastele.Poola Liivimaa-poliitikas tõusis usuküsimus keskseks 1582. aastast. Tollane paavst Gregorius XIII (ametis 15721585) oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja-Euroopas ja ühtlasi tugevdada Rooma kiriku mõju idas. Liivimaad käsitati võtmealana protestantliku Skandinaavia ja "skismaatilise" (s.t. kreeka õigeuskliku) Venemaa vahel, mistõttu sellele pöörati erilist tähelepanu. Liivimaa rekatoliseerimist juhtis isiklikult paavsti legaat, rahvusvahelise tuntusega jesuiit, itaallane Antonio Possevino. Oma tegevust Põhja-Euroopas 1570. aastail Rootsist alustanud Possevino oli muuhulgas ka vahendajaks 1582. aasta Vene-Poola rahulepingu sõlmimisele.Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist
Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks
Keskaeg- Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõda toimus Läänemere ääres 12-13 sajandil. 1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid. Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ? a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks. b) Saksa kaupmeeste peamiseks ja lõplikuks sihtmärgiks oli Venemaa turg, kuhu sooviti laieneda. Eesti alad jäid vaid tee peale ette. c)Katoliku kiriku soov ristiusustada liivimaa alad. Meinhard- Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186. aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine.Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu
sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule, hiljem tuleb valitsema Tartu piiskop(Damerow). 1397.a.Danzigi kongress (poola, tol ajal saksa ala) Saksa ordu kõrgmeister Jungingen. Võitjana piiskopid välja(võeti ära mõned kohustused). Ordu hakkas nõrgenema.
Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele
LIIVIMAA KIRIKLIK KORRALDUS Alluvussuhted - Põhja-eestis allus Lundi oeapiiskopkonnale (taani vaödus), aga piiskopid osalevad siiski riia piiskopkonna tegemistes - Riia peapiiskopkonnale alluvad Saare-Lääne piiskopkond ja tartu piiskopkond - Piiskopkondade keskus on toomkirik, mis asusid Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Riias. Piiskopkondade valitsemine - Toomkirikutes teenivad kõrgemad vaimulikud- toomhärrad. Nemad osalevad ka piiskopkondade valitsemises ja moodustavad toomkapliitli. - Toomkapiitel on autonoomne, omab iseseisvat vara ja kassat. - Piiskopkonnad jagunevad kirikukihelkindadeks. Teenivad kogudusepreestrid. Sisepoliitika mõju usuelule - Pidevad tülid ordu ja piiskoppide vahel. - Selline ebastabiilsus sunnib piiskoppe sageli välismaal redutama ja usuline tegevus jääb unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et ...
4,5,8 4. Võrrelge omavahel Meinhardi, Bertholdi ja Alberti tegevust Läänemere idakalda ristiusustamisel. Kes neist oli oma tegevuses kõige edukam? Põhjendage oma seisukohta. Meinhard üritas liivlaste seas ristiusuku levitada, ehitades endale tugipunktiks Väina jõe äärde Ükskülla kiriku ja kivikindluse. Palkas endale ka abilise Theoderichi. Berthold hoidis sama suunda, mis Ablertki, millest ei olnud kasu. Albert alustas aktiivseid läbirääkimisi suurema ristisõja korraldamiseks Liivimaa paganate vastu, mille ta hiljem ka korraldas. Oma tegevustes oli kõige edukam Albert, kuna teised ei saavutanud mitte midagi ja neil läks kõik luhta, mis neid plaanitud oli. 5. Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti oma võimule allutada? Kuna asutati Mõõgavendade ordu. 8. Selgitage erinevusi rüütelvendade, preestervendade ja teenijavendade vahel. Rüütelvennad moodustasid orduvendade tähtsaima osa, kes olid elukutselised sõdurid.
Vana-Liivimaa valitsemine Poliitiline ülesehitus 1346. Aastal 5 väikeriiki Saksa Ordu Liivimma haru tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks harisid talupojad tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14
1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia linna rajamine: Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.
Allikaanalüüs Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Liivimaa kroonika kolmas osa Need sündmused toimusid aastatel aastatel 15611563. Aastal 1561 kuulus Tallinn veel moskoviitide võimu alla. Moskviidid olid venelased. Nad olid kaotanud palju linnu ja losse. Nende võimul püsimine rippus põhimõtteliselt juuksekarva otsas. Paljud venelased olid juba kuhugi vangi viidud või ise põgenud või tapetud. Tallinnlased pidid minema teise võimu alla. Poola ja riiakad olid liiga kaugel.
panna ei suudetud. Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus. Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon, mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, sest pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes.(Oli üleüldine Saksa ordu, mis jagunes harudeks. Siinne ordu oli Saksa ordu Liivimaa haru.) Saksa ordut juhtis sellel ajal kõrgmeister, kes Danzigi kongressi ajal oli Konrad von Jungingen. Sisusliselt ka meie Liivi ordu tähtsaim liige, ordumeister allus temale. Saksa ordu ja Jungingen ise vähendasid Liivi ordu võimu. ''Jungingeni armukiri''- Harju Viru vasallid, ekkele Taani aladel oli maad läänistatud ja neil olid suhteliselt suured privileegid Taani aladel, sest Taani kuningas oli kaugel ja seadustest vaadati mööda. Ordu ajal ei olnud see enam võimalik
Praeguseks on Liivi keelt kõnelevaid inimesi järel umbes 10, enamus on täielikult Läti keele ja kultuuri peale üle läinud. Alates aastast 1922 hakati Liivimaal elama seltskonnaelu, siis tuli esimene Liivlaste laulukoor. 1923 tuli Liivi selts ja Liivi keelt hakati lähema ja kaugema ümbruse koolides vabatahtliku ainena õppetama. Liivimaad on tahetud ka vallutada. Venemaa algatas sõja mille eesmärgiks oli vallutada Liivimaa alasid, mis ulatusid peale Kuramaa veel üsna kugele Lätimaa külje alla. See sõda algas 1558 pkr. Aastal 1561 sekkusid Liivimaa jagamisse ka Poola, Leedu, Rootsi ja Taani. Aastal 1559 tehti Taani vahendusel pooleks aastaks vaherahu. Kuna Liivimaad ründasid mitu riiki korraga, siis pidi Liivimaa ordu 28. novembril aastal 1561 alla andma . Liivimaal pole kunagi olnud otseselt mingit presidenti ega poliitilist valitsust
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suurim Kogu maa, mida harisid talupjad, jagunes 15.sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima. 1420 . korraldati esimene valitses Liivimaa meister. väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest maaisandate ja seisuste kokkusaamine-
5. Miks rajati kirikud sageli eestlaste pühapaikadele? Lähtuti muinasaegsest haldussüsteemist: igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt. 6. Mis põhjustas alates 13. Sajandi teisest poolest linnade kiire tekke ja arengu? Mitu linna oli keskaegses eestis? Kaupmehed, kauplemiskohad. Asukot tähtsamad sõlmpunktid. 10 linna 1. Milles erines Harju-Viru vasallide õiguslik seisund ülekäänud Liivimaa aadlike omast? Harju-Vitu vasallidel oli õigus pärandada lääne 2. Mil moel muutus aadlike positsioon ühiskonnas keskaja jooksul? Mis neid muutsi põhjustas? Aadlikud asusid elama rohkematesse mõisatesse, sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. Lääne-Euroopas arenes manufaktuuritööstus ja linnad, suurenes vajadus teravijala kärele, see toodi Liivimaalt 3. Millest tulenes keskaegse Liivimaa sisepoliitsiline ebastabiilsus
Alesja Zuk Keila Kool, 10B 13. saj Liivimaa haldusjaotuse kujunemine ehk feodaalriikide kujunemine pärast muistset vabadusvõitlust Läti Henrik räägib, kuidas ugalased olid enne Riia asutamist röövinud sealtkaudu Pihkvasse suunduvatelt saksa kaupmeestelt nende vara, kallihinnalise voori, mille väärtust Henrik hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal, siis peatselt pöördus pilk ka Eestit läbivatele kaubateedele Sel perioodil oli ülekaalus kaubanduspoliitika, vallutustest veel juttu pole. Sõda liivlaste, lätlaste (latgalid, seelid, semgalid, kurelased) ja eestlastega muutis olukorra pinevamaks
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaa...
1140. Aastatel saksid ja taanlased -> Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. · 1143 Lübeck rajati lääne slaavlaste poolt rajatud alale, kujunes sakslaste idaretkede väravaks. · Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad loomulikeks vahepeatusteks kaupmeestele, kelle lõppsihiks oli Venemaa turg. · 1180 aastatel muutusid saksa kaupmehed Läänemere idakaldal sagedasteks külalisteks. Nendega koos ka misjonärid. · Piiskop Meinhard - talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Liiviristi sõda oli.. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel · Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega. Ristisõja algus, pööre
Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esimene Üksküla piiskop, augustiinlane. Tema ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Sai piiskopiks 1186. aastal. Theoderich - Meinhardi tähtsaim abiline ja Eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Albert - 1199. aastal pühitseti Üksküla piiskopiks, Bremeni toomhärra. Alustas 1201. aastal Riia linna ehitamist
Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukest aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Toimus karjakasvatus ja maaviljelus, kasvatati lambaid , kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Põllul oli nisu ja oder. Lisad andis ka küttimine ja kalapüük. Sise-Eesti oli pronksajal ilmselt hõredamini asustatud. 2).Vana Liivimaa poliitiline ülesehitus. Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346. aastat viiest iseseivast väikeriigist. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa Ordu Liivimaa Haru territoorium, mida valitses Riias ja hiljem Võnnus resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutav maamarssali ja kohaliku võimu toestavate käsknikega. Alles 15. sajandi keskel hakkas ordu Preisimaa keskvalitsuse alt iseseisvuma. Ülejäänud maaisandad, piiskopid, olid eelkõige paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused.
Peamisteks karistusteks olid rahatrahvid, harvem kehalised karistused või pagendamine. Eraldi probleem on linnade suhtlemine maahärraga. Üldreeglina üritasid maahärrad ühelt poolt anda linnadele soodustusi, eriti kauplemissoodustusi (näiteks tollivabadus), et edendada nende arengut, teisalt aga püüdsid linnade siseasju kontrollida. Taani asehaldurite võim Tallinna all-linnas muutus 13. sajandi jooksul üha nõrgemaks ning järgmine maahärra, Saksa Ordu Liivimaa haru, hakkas linna asjadesse rohkem sekkuma alles 15. sajandi lõpust16. sajandi algusest alates. Tartus üritas piiskop maahärrana aeg-ajalt linna õiguskorda puudutavates küsimustes kaasa rääkida, ent saavutas enamasti üksnes konflikti linnaga. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana- Liivimaa_linnade_teke_ja_kaubanduse_areng/ Hansa suurkoget kujutav sulejoonistus Tallinna rae käsikirjast
Allikaanalüüs Läti Henriku Liivimaa kroonika Lugesin läbi 3 teksti, esimene nendest kirjutab ristisõdijate kokkupõrkest eestlastega merel. Ristisõdijad küsisid luba oma piiskopilt eestlastega sõdida, kuna kaupmehed ja kodanikud lubasid neid rahus oma sadamatest läbi sõita. Kuid piiskop püüab neid ümber veenda, sest nad võivad vaenlasega ohtu sattuda, kui ka sellepärast et paganate seas asub kirik mis ootab nende päralejõudmist ja nad ei suudaks oma kaotust tagasi teha. Läbirääkimised kestsid edasi,
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 (§ 7) vt ka http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113 1) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 2) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus · Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine,
linnu ja linnades tekkis raad ning käsitöö ühendid koondusid kokku tsunftideks, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti tugu kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Arvan, et tsunft oli üks vajalikeimaid koosseise tol ajal kuna turul hakkas valitsema kord ja kauplejate vahel võrdsus. Usu ja kirikuelus jäid endiselt samaks muistsed pühapaigad, säilis animistlik maailmavaade ja tähistati varasemale ajale kohaselt kalendri tähtpäevi. Liivimaa ristisõja tagajärjel toimus usuvaldkonnas reformatsijoon ja tekkisid naiskloostrid, mis ajapikku muutusid äärmiselt vajalikeks hooldusasutusteks. Usulised hakkasid järgima ristiusu kombeid ja tavasid. Matmisrituaalides hakkas kehtima laipmatus ning hiiekohtadesse ehitati kirikud. Usulised hakkasid käima ohvriallikatel ja hakkasid ohverdama. Samuti asus kirikus tegutsema preester, kiriku elu oli ladina keeles ja kirikues hakati tegelema ristimisega. Arvan, et kalendri
1.Vana-Liivimaa olukord enne Liivi sõda Vana-Liivimaa oli poliit-terriotoraalne üksus, mis hõlmas praeguseid Eesti ja läti alasid. Vana- Liivimaa koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suureim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses Riias ja Võnnus asuv Liivimaa meister koos ordu sõjalisevalmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku võimu teostavate käsknikega (komtuuride ja foogtidega). Ülejäänud maa isandad, piiskopid, olid paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, siis Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond
1.Milles erines Harju-Viru vasallide õiguslik seisund ülejäänud Liivimaa aadlike omast ? Harju- ja Virumaal oli vasallide osakaal kõige suurem ja nenge sõna maksis kõige rohkem. 2.Mil moel muutus aadlike positsioon ühiskonnas keskaja jooksul? Mis neid muutusi põhjustas? Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks, sest maaisandatele kuulunud õigused läksid vasallidele üle. 3.Millest tulenes keskaegse Liivimaa sisepoliitiline ebastabiilsus? Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopi õiguslik vahekord oli jäänud täpsemalt määratlemata. 4.Andke hinnang maapäevade rollile Vana-Liivimaa poliitilises elus? Minu hinnang maapäevadele on positiivne, sest seal said kokku 4 seisuslikku gruppi, kes said omavahel erinevaid probleeme ja küsimusi arutada. 5.Selgitage näidete abil, kuivõrd edukas oli Vana-Liivimaa poliitiliste jõudude välispoliitika.
Vana- Liivimaa ja selle valitsejad Piirid Kui ristisõjad suundusid lõunasse ja itta siis paganlikud balti hõimud panid käed ette. 1242. Aastal peeti peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased. Sellega pandi paika Eesti ja Venemaa piirid. Vana-Liivimaa Vana- Liivimaa hõivas laias laastus Eesti ja Läti ala. Vallutajaid oli mitu ja igaüks tahtis suuremat pinda. Seepärast ei olnud ühtset keskvõimu. Oli selle asemel mitu väiksemat feodaalriiki. Piiskopkonnad ja orduriik. Põhja-Eesti kuulus Taanile, 1346. Aastal müüs Taani kuningas Põhja- Eesti Saksa ordule. Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule valitseda. Taani kuninga alamatele, aga õnnestus välja kaubelda hulga õigusi. Liivi ordu Tugevaim sõjajõud oli Mõõgavendade ordu
saj) 1) Balti erikord Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati juba 1721.aastal Uusikaupunkti rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. Kindralkuberneril oli õigus Balti erikorraga sobimatud seadused jätta välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Eestimaa jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa, Järvamaa) ja Liivimaa kubermang( Saaremaa, Pärnu, Tartu). Eestis oli 10 linna. Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunfti või gildi ja olid sakslased. Aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimartiklitesse. Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, tugevdas sidemeid Lääne-Euroopaga, tagades kiirema arengu võrreldes muu Venemaaga, välistas kolonisatsiooni
tugevnesid VL ei suudetud v2lisohu korral yhenduda yhtseks j6uks. 1385 mood. Poola ja Leedu personaaluniooni (Poola kuningas ja Leedu suurvyrst yks isik) Taani kningad lasid end j2lle nimetada Eestimaa hertsogiteks. Venemaal oli kujunemas yhtne riik. Rootsi Taani Norra s6lmisid kokkuleppe mille kohaselt oli neil yhine v2lispoliitika. Suurimaks ohuks VL saigi Venemaa. 1481 a. talvel korraldasid venemaalt yhendatud v2ed v6imsa s6jaretke Liivimaale (eesm2rgiks Liivimaa hirmutamine rahva halastamatu ja j6hkra kohtlemisega) Liivimaa t2ielikuks valutamiseks Moskval veel j6udu polnud, s6lmiti vaherahu 10 aastaks. Moskva eesm2rgiks olio ma territooriume laiendada siinsete alade arvelt. 10/12/2008 19:17:00 10/12/2008 19:17:00
Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus
Vana-Liivimaa valitsemine keskaegses Eestis Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 59B Jaanuar 2013 Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus · Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346.aastat viiest iseseisvast väikeriigist: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia peapiiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond · Kiriku õiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13.sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovinti Riia peapiiskopi juhtimisel. · Tallinna piiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Saksa ordu Liivimaa haru · Suureim ja tugevaim · Seda valitses Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohaliku võimu teostavate käsknikega · Tegemist oli suure Saksa ordu osaga, mis hakkas iseseisvuma
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Talupoegade poolt haritav maa jagunes maaisanda 1420. hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa domeeniks ja läänivaldusteks. seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13.saj Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid Vanim ja kaalukaim - Riia peapiiskopkond (18 lõpust alates eramõisaid. Vasallide õiguslik seisund Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad
aastal müüs saare-lääne piiskkopp oma valdused taani kuningale, valitsema asus kuninga vend hertsog Magnus. 1560. aastal sai liivi orduvägi hoomuli lahingus venelastelt haledalt lüüa. Ordumeister Fürstenberg vangistati ja ta suri venemaal. Venelaste kätte läks suurem osa Eestist. Uueks ja viimaseks liivi ordumeistriks sai Gotthard Kettlers. Vana-Liivimaa lõpp: 1561. aastal lõppes vana-liivimaa ajastu: Põhja-eesti läks rootsi alla, lakkas olemast liivi ordu. Ordumeister ja liivimaa aadlikud vandusid truudust poola kuningale. Saare-Lääne liideti taaniga. Seega 1561 aastal kadusid lõplikult kõik keskaegsed feodaalriigid Eestis. Seda aastat peetakse keskaja lõpuaastaks eestis. Liivimaa kuningriik: 1570 aastal eksisteeris eestis venemaa vasallriigina, nn liivimaa kuningriik keskusega põltsamaal, kuningaks oli hertsog Magnus. Magnuse abiga üritas Ivan julm eesti alasid hõivata 1575-76 aastail õnnestus Magnuse vaenlastel vallutada pea kogu eesti ala.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
