Üksiklus kui eluviis? Mis on üksiklus? Üksiklus ehk vallalisus on eluperiood, mil inimesel ei ole püsivat paarisuhet ning ei ole abielus Enamasti elatakse sellisel puhul üksinda või vanemate/sugulaste/sõprade juures Vallalisus võib ka olla eluviisiks, kus ei otsitagi kaaslast Alalise üksikluse juured ulatuvad kaugele minevikku, näiteks ei ole läbi aegade lubatud preestritel, munkadel ning nunnadel omada kaaslast. Selle eesmärgiks on pühendada end täielikult Jumala teenimisele. Tänapäeval on aga usu asemel selle põhjuseks validavalt majanduslikud eelised ning omaenda tõekspidamised. Mis on vallalisuse plussid? Vabadus. Olles üksik, võid teha mida tahad, millal tahad. Ei ole kompromisse. Isegi sobivas suhtes on vaja aegajalt teha järeleandmisi. Üksikelus ei pea millegi suhtes järele andma, kui seda ei soovi. Rohkem...
Juudid Juudid on nii rikkad kui ka haritud. Nende tava oli vägev, nii vägev, et hoidis rahva elus kui üks inimene lükati kuristikku ja hukkus, jätkas tema tööd järgmine. Nad on suutnud ronida läbi iga vähimagi pilu, mis neile on antud. Neil juutidel, keda kirik ei jõudnud tappa, keelati kui valeusulistel mõistlikele inimestele mõeldud tööalad. Juutidele jäi kaubitsemine kas see on siis mingi töö? Ostad odavamalt asju kokku, tassid mujale, määrid teistele kallimalt pähe. Veel enam, neile anti jube, põlastusväärne töö: rahavahetus. Juutidest said liigkasuvõtjad, tölnerid, tänapäeva pankurite eelkäijad. Lihtsameelsus! Raha oli küll olnud kunagi põlastusväärne Jeesuse sõnades piiblis (sest raha orjaks oli kerge jääda) ja ka mõisate Õhtumaal (sest raha oli ebakindel mõõt, targem oli vahetada asi asja vastu). Kuid aeg oli muutunud: algas kapitalism. Peagi oli enamik rahast (kapitalist) j...
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunnem...