Kui Euroopas kasutati alkoholitööstuses peamiselt Saccharomycest, siis näiteks Brasiilias kasutatakse just Zymomonast. Toodetakse ka bioetanooli kütuseks. Perekond Zymomonas · Etanooli tekib palju, rakumassi moodustub vähe. Taluvad väga kõrget suhkrusisaldust söötmes (kuni 30-40%) ja etanooli taluvus on neil 10-13% (pärmidel 12-15%), mis on bekterimaailmas haruldane. Enamus baktereid talub vaid 1-2% etanooli. · Zymomonase membraanidest on leitud steroolitaolised lipiidid hopanoidid ja arvatakse, et need ained stabiliseerivad membraane. Hopanoidide sünteesiks ei ole vaja hapnikku, steroolide sünteesiks on vaja. · Kuna need bakterid on levinud kõrge suhkrusisaldusega keskkonnas, siis kasutavad suhkrute rakku transportimiseks mitte aktiivtransporti, vaid vahendatud difusiooni, nagu pärmidki. See on muidu bakterimaailmas üpris haruldane. Perekond Zymomonas
Membraani stabiliseerimiseks ei vaja hapniku juuresolekut. · Taluvad väga kõrget suhkrusisaldust söötmes ja etanooli taluvus on neil kuni 13%, mis on bakterimaailmas haruldane (enamik 1-2%). Tema membraanidest on leitud steroolitaolised lipiidid hopanoidid ja arvatakse et need ained stabiliseerivad membraane. Teda kasutatakse Mehhikos alkohoolse joogi pulke tegemiseks. Pulke on vitamiinirikas alks, mida valmistatakse agaavimahlast, mida fermenteeritakse Zymomonase, pärmi ja Leuconostociga. Destilleeritud pulke on tekiila. Bioetanool tselluloos tuleb enne hüdrolüüsida glükoosini, et teda saaks kääritada pärmidega. Klostriidide abil saaks tselluloosi nii hüdrolüüsida kui ka kääritada, aga etanool ei ole klostriididel põhiline käärimisprodukt. Taimsed jäätmed sisaldavad lisaks tselluloosile ka hemitselluloosi, mille hüdrolüüsil vabanevad pentoosid, mida Saccharomyces kääritada ei suuda. Piimhapekäärimise tüübid
annaabi.ee 
