.................................................. 8 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................... 13 2 1.Sissejuhatus Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised (Zygoptera) ja eristiivalised (Anisoptera).Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.Eestis on kiilid inimeste tähelepanu pälvinud juba kaugetest aegadest. Nende osavat ja kiiret lendu ning ilusaid värve on imetlenud ilmselt igaüks. Soojadel suvepäevadel kohtab neid putukaid lendlemas veekogude kallastel ning metsalagendikel. Maailmas on kiile umbes 5000 liiki. 3
.....................................................................8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................... 9 2 1.Sissejuhatus Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised (Zygoptera) ja eristiivalised (Anisoptera).Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.Eestis on kiilid inimeste tähelepanu pälvinud juba kaugetest aegadest. Nende osavat ja kiiret lendu ning ilusaid värve on imetlenud ilmselt igaüks. Soojadel suvepäevadel kohtab neid putukaid lendlemas veekogude kallastel ning metsalagendikel. Maailmas on kiile umbes 5000 liiki.
5. O. Ephemeroptera – ühepäevikulised Eestis > 50 liigi MORFOLOOGIA 2 – 50 mm Õrnad kehakatted ja tiivad; tagumised tiivad lühikesed. Õitseaeg Permis Ainus selts, kus toimub tiivuliste valmikute kestumine. ELUVIIS/KOHT Vastsed röövtoidulised v. kõdutoidulised; elavad veekogudes. 6. O. Odonata – kiililised Eestis 54 liiki MORFOLOOGIA 15 – 150mm Liitsilmad väga suured; tundlad 6 7 lülilised; suised haukamistüüpi. Tuntud Permist Taolistiivalised – Zygoptera (kõrsikud, vesineitsikud) silmad pea külgedel. Eristiivalised – Anisoptera (tondihobud) silmad ulatuvad pealael kokku. ELUVIIS/KOHT Vastsed röövtoidulised vees: taolistiivalistel 1 põlvkond aastas; eristiivalistel areng kuni 5 aastat. Alahuulest moodustunud püünismask. Paarumine ainulaadne Isastel tagakeha II lüli alaküljel lisasuguorgan, kuhu viiakse sperma enne paarumist; paarumisel haarab isane emase kaelast v peast; emane kõverdab oma tagakeha isase
kaldamudale, vette või vees kasvavate taimede vartesse, kust koorunud vastsed vette pääsevad. Ka vastsed on röövtoidulised. Saagi püüdmiseks on neil alahuulest kujunenud püünismask.Areng kestab 1-4 aastat. Koorumiseks ronib vastne ehk neidis veest välja. Pärast koorumist jääb taime külge vastsekest. Koorunud valmiku kitiinkatte tugevnemiseks ja värvuse kinnistumiseks kulub suhteliselt palju aega, 2- 4 päeva. Kaks alamseltsi: I Alamselts: Taolilstiivalised Zygoptera Enamasti väiksemad liigid, kellel ees-ja tagatiivad on sarnase ehitusega. Pika kehaga vastsed (liidrikutüüp) elavad veetaimede vahel. Tuntumad perekonnad Eestis on kõrsik Lestes, liidrik Coenagrion, vesineitsik Calopteryx. Suurimad liigid nende hulgas on harilik vesineitsik Calopteryx virgo ja vööt-vesineitsik C. splendens. II Alamselts: Eristiivalised Anisoptera Keskmised kuni suured liigid, kelle tagatiivad on laia kannasagaraga ning on puhkeolekus suunatud külgedele
annaabi.ee 
