selle üheks peamiseks vaatamisäärsuseks Saksimaa piirkondlikus pealinnas. Algselt oli palee avatud ala ümbritsetud puitehitistega, mida aadlikud kasutasid turniiride ja teiste peenete ürituste korraldamiseks. Liivakivist loss ehitati aastatel 1710- 1719 Matthäus Daniel Pöppelmanni poolt. Selle paviljone ja galeriid vallide külgedel kasutati apelsiiniistandustena. Kroonivärav, enim jäädvustatud osa Zwingerist, on kaunistatud Kreeka mütoloogiast pärit jumalate kujutistega. Vallil asuva galerii kõrval on Nymphaeum, üks parimaid barokkstiilis purskkaeve Saksamaal. Tänapäeval leiab Zwingeri paleest mitmeid muuseume. Dresdeni portselani kollektsioon on üks suurimaid keraamika kogusid maailmas. Teine silmapaistev kollektsioon koosneb relvadest, raudrüüdest ning tseremooniaehetest. Aeal asub ka Semperi galerii, mis ehitati aastatel 1847-1854. Tänase päevani sisaldab
konvendihoonest põhja ja lõuna poole jäävaid kaitseehitisi aga lammutati ehitusmaterjaliks. Esimesed konserveerimistööd toimusid linnuses EKÜ ajaloo ja arheoloogia sektsiooni organiseerimisel 1901-02. 1931. a. konserveeriti linnuse läänemüüri välispindu ning plommiti varisenud avasid. Aastatel 1975-87 läbi viidud uurimistöödel eemaldati täitepinnas ning varingukiht lõuna-eeshoovist, konvendihoone tubadest ja põhjapoolsest zwingerist, millele järgnesid piiratud mahus arheoloogilised kaevamised (T. Aus, J. Tamm). 1989. a. avati taaniaegse hoonestuse jäänused konvendihoone siseõues (K. Jaanits). Linnusekompleksi konserveerimisel (1975-87, arh. F. Tomps, ins. G. Kirss, kunstiajal. J. Kaljundi; 1989-92, arh. M. Keskküla, kunstiajal. K. Alttoa) on rakendatud nn. varemetepargi meetodit, konvendihoone esimese korruse osas ka rekonstrueerimist. Jaan Tamm Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
annaabi.ee 
