4. novembril toimunud Alaealiste Asjade Komisjoni istungil selgitati fotodelt ''avaliku korra rikkujate nimed''. Süüdlasteks tehti Raul Koppel, Marko Kööbi ja Anti Neering, kes kõik olid aktiivselt osalenud kalmistu korrastamisel. Süüdistuses seisis öörahu rikkumine. Nende ''kuritegu'' peeti 10 rubla vääriliseks. Epp Sõna, kes kõne ette luges, oli loomulikult kõige suurem korrarikkuja ja teda karistati 30 rublase rahatrahviga. Kadi Kuus, Marika Pilt, Heli Kirch, Eve ja Tiina Zukevits said 20 rubla trahvi ja Marge Eimre 15 rubla. Paljudel juhtudel olevat lapsevanemaid päästnud rahatrahvidest nende positsioon. 20 Kolonn tegi trahvide tasumiseks vabatahtliku korjanduse ning trahvitutele saadeti raha jõuludeks postiga 17 Peeter Reemanni (2. oktoober 1969, Võrumaa, sepp) mälestused, üleskirjutatud 5. oktoober 2009. 18 Ain Saar, lk. 52. 19 Kirjavahetus Argo Männimetsaga 16.03.2010. 20 Ain Saar, lk 58-59.
1602 a märtsist õnnestub poolakatelt saada enda kätte kergel moel viljandi. Langeb Jürgen Fahrensberg. Poolakad tulevad demonstratiicselt Tln alla, mingit jõudu neil linna ära võtta ei ole. Rootslased mingisugust kaitsetegevust ei oma, poolakad võtavad enda kätte Rakvere ja Paide garnison. Rootslased on valdavalt vabatahtlikult ära andnud kogu saavutatu, Tartu ja Pärnu vaid piirkonnad kust garnisone välja ei anta. Aga ka poolakad ei ole eriti aktiivsed. Jan Zukevits asub tartut tagasi vallutama. Poola väed viiakse 1602 a lõpus Tartu alla, Rootsi garnison on aga näljas, moona juurde tulemas ei ole. 1603 3 veebruaril kapituleerutakse. Neil lubatakse lahkuda. 1603 a sõjategevus äärmiselt loid. Kõik mis poolakad olid saanud olid ikalduse ja nälja tulemusel saanu. Rootsi väed olid suuremas osas Soomes. 1604 a kevadel peetakse Nordkjepingi riigipäev-> hertsog karlist saab kuningas karl ( Karl IX). Riigi sisepol elu sellega stabiliseerunud
annaabi.ee 
