Nende arvu pole võimalik määrata, kuna paljud jumalad võisid ühte sulanduda ning on raske eristada Kreeka endi jumalad üle võetud võõrastest jumalatest. Loodusjõud olid täielikult jumalate käsutuses, samuti seisid nad väärtuste ja moraali eest. Neilt oodati suuremat viljakust igas valdkonnas. Nende võimuses oli edu ja hukatuse jagamine. Tuli austada ja kummardada jumalaid ning hoiduda ülekohtust kaaslaste vastu. Tähtsamad jumalad jagati Zeusi pere läbi kahte suure põlvkonda: Zues, tema õed-vennad ning Zeusi lapsed. Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi. Jumalate tahte selgitamiseks jälgiti endeid: linnulendu, ohriloomade siseelundeid jne. Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud, kus jumalatelt nõu sai küsida. Kuulsaimaks oraakliks (ennustaja) oli Delfi. Tema juures käidi enne tähtsamaid ettevõtmisi ning kuulutusi usuti, kuid nende märkide tõlgendamine põhjustas sageli tuliseid vestlusi, sest mitte alati ei
Delefi pühamu allus kohalikule linnale, olles samal ajal rahvusvahelise kontrolli all. Oraakel kuulutas 9x aastas. Pythia esitas 6 värsilised salmid ekstaasis (heksameetiline). Kuulutsed võisid olla mitmemõttelised, vb ka tahtlikult. Gaas võis olla ethüleen. Jumalad (paberi sai ka) Homeros jumalate põlvnemise kohta. Homeros erinevalt Hesiodusest ei esita hullu sugupuud. Okeanos- Tethys. Titanes (valitsesid enne Olympose jumalaid ja suletud allilma Tartarosse). Typhoeus. Zues kui vanem vend ja Hades ja Poseidon jagasid maa. Hesiodos esitab detailsemalt (paber) "Teogoonia". See jutustab kõigepealt, kuidas nähtav maailm sündis kaosest. Siis esitatakse jumalate vanima dünastia, titaanide saamislugu ja nende võitlus nooremasse generetsiooni kuuluva Zeusiga, mis lõpeb viimase võiduga ja uute jumalate kuningriigi asutamisega. Pärast Zeusi järeletuleva põlve loendust Olümposel järgneb peatükk jumalannadest, kes naitusid surelikkudega,
annaabi.ee 
