alalised esindused (personalipoliitika, suurus, ülesehitus, isegi nende roll). Liikmesriikide AT mõju ulatus sõltub riikide olemasolevast administratiivstruktuurist, -kultuurist (kas koostöö nagu UK-s või pigem koordineerimine nagu Itaalias, Kreekas) ning koordineerimise ulatuse soovist (palju või vähe). 29. Euroopastumine ja Eesti regionaalpoliitika (Raagmaa, Kalvet ja Kasesalu) 30. Knill: Rahvuslike poliitkakujundamise võimekuste euroopastumine 31. Zubek & Stranova: Ministeeriumite euroopastumine KIE riikides Vastavalt erinevatele järelvalve tasemetele võib Eesti, Poola ja Sloveenia ministeeriumid jagada kahte gruppi: tugeva ja nõrga ELi õiguse rakendamise järelvalvega ministeeriumid. Huvitav märkus on see, et riikide ministeeriumid jagunevad välja toodud kahte gruppi väga sarnaselt. Ministeeriumid, mis vastutavad põllumajanduse, tervisehoiu, sotsiaalpoliitika ja transpordi üle on üldiselt välja arendanud
kaalukausi selgelt siseriikliku lahenduse otsimise kasuks (põhiseadusliku korra muutmine). Ei ole välistatud aga on väga ebatõenäoline, et lahti võetakse kogu lepingute pakett). Üks võimalik JOKK- lahendus oleks ka ESMi reguleerimine kooskõlas põhiseaduse III aktiga ehk mehhanismi inkorporeerimine EL õigusesse. 2.Riigikohus ei tuvasta riivet (või tuvastab riive ja peab seda proportsionaalseks) ja Riigikogu ratifitseerib ESMi 5. - Zubek, R & K. Stranova. 2012. 'Organizing for EU Implementation: the Europeanization of Government Ministries in Estonia, Poland, and Slovenia.' Public Administration Vol. 90, No. 4, 2012 (937– 956). Artikkel uurib seda, kuidas kolme Euroopa Liidu liikmesriikide (Eesti, Sloveenia ja Poola) ministeeriumid on kohandunud enda ülesehitust, vastavalt ELi seaduste vastuvõtmisele. Keskendutakse ministeeriumite sisestele