Kuna Mithrase kohta on säilinud peamiselt arheoloogilised leiud, siis pakuvad reljeefid suurema osa infot selle kohta, milline Mithrase müsteerium olla võis. Antud Hinnellsi artiklis on küsimuseks Mithrase võimalik päritolu Pärsia usundist. Hinnells kritiseerib 70-ndatel laialt levinud lähenemist, mille keskseks autoriks oli Franz Cumont. Cumont' järgi võib kõnealust reljeefi interpreteerida lähtuvalt Iraani usundi, zoroatrismi, loomismüüdist. Hinnells seevastu leiab, et Cumont' käsitlus on ebapiisavalt põhjendatud ja analüüsib selle interpretatsiooni nõrkusi ning pakub välja oma vaatekoha Rooma Mithrase ja Iraani usundi seostest. Oma referaadis tutvustan kõigepealt lühidalt Mithrase müsteeriumitega seotud küsimusi, seejärel esitan Cumont' teooria lühikokkuvõtte koos Hinnellsi kriitikaga ja Hinnellsi enda seisukohad pulli tapmise stseeni tõlgendamisest
religioosset sõnumit: on üks jumal, kes on kõige looja ja headuse allikas Zaratustra on Ahura Mazda poolt valitu, kelle ülesanne on olla vahendaja ning viia Ahura sõnum rahvale Esimesena aktsepteeris tema nägemusi Vitashpa ning ta aitas tema ideid levitada Zarat. tapeti 77. Aastaselt Hoolimata Zaratustra pingutustest säilis kultuuris haoma manustamine Zoroatrismi pühad tekstid ja Zaratustra nägemused on koondatud Avesta ('lugemine') raamatusse, mis on olulisim infoallikas. Esimesed osad on pärist 5. sajandist ning kogu pärimusest on säilinud vaid 15%. Varaseim säilinud käsikiri on pärit aastast 1323. Avesta vanim osa eksisteerib kahes keeles, mida nimetatakse avesta keelteks: kaatade keel ja nooremavesta keel. Jaguneb osadeks: Gathad/hümnid kuulub Yasna korpusesse - paljastavad Zaratustra raske elu Noorem Avesta
annaabi.ee 
