Traditsiooniline rõivaese on kimono, kleit, mis on ümber keha, vasak pool üle parema, ja eest seotud (Obi). Naiste kimono varieerub lihtsa, igapäevase ja väga kaunistatud ja kalli vahel. Viimaseid kannavad naised ainult tähtsatel üritustel. Mehed kannavad harva kimonoed, tavaliselt ametlikus korras ja seegi traditsioonide pärast. Suvel on puuvillaga kimonod (yukatad) endiselt väga populaarsed: nii kodus, puhkekohtades kui ka suvel festivalidel. Traditsioonilised jalatsid on sandaalid (Zori) või puidust puukingad (Geta) koos nahkrihmadega, mis lähevad suure varba ja teise varba vahelt läbi. Enamik jaapanlasi kannavad tänapäeval igapäevaseks kasutamiseks Lääne-stiilis rõivaid. Teksad on populaarsed noorte seas. Haridustee Jaapanis algab kooliaasta 1. aprillil. Suvel on mõnenädalane koolivaheaeg, samuti on kaks vaba nädalat uue aasta paiku. Kooliaasta lõpeb märtsi keskel ja enne uue õppeaasta algust on
See võidi mingi sõnumina unustada kuhugi, kinkida pühendusega, hoida poolavatuna, liikumatult, peita selle taha nägu ja kõnelda vaid silmadega. Alates sügise tulekust ja sügistuulte saabumisest lehvikuid ei kasutatud. Kuna lehvik oli ka üks enamtuntud kingitus, siis sügisel kingituseks saadetud lehvik tähendas või ennustas lähedase suhte katkemist või katkestamist. Jalanõud Alates 8. sajandist kannavad jaapanlased varbavaherihmadega õlgedest või nahast sandaale (zori) ja puukingi (geta). Mõlemad on väga praktilised majja sisenemisel või majast väljumisel on neid kerge jalga ja jalast ära libistada. TOIDUKULTUUR Söögikombed ja etikett Söömistavd Jaapanis erinevad märkimisväärselt lääne tavadest. Istumine, lauanõud ja suur osa kommetest, mis võtab söömist kui sotsiaalset tegevust, erineb isegi lähinaabrite, näiteks Korea ja Hiina vastavatest tavadest. Põhiline etiketinõue on traditsioonilises
annaabi.ee 
