kokkosfääris. Kokkolitosfoorid moodustavad seltsid Coccolithales ja Isochrysidales. Levinumaid fütoplanktoneid, eriti avaookeanis. Äärmiselt levinud mikrofossiilidena. Esimesena vaatles Thomas Huxley. Koosnevad kaltsiumkarbonaadist mineraal kaltsiidi kujul. Peamine koostisaine kriidilasundites, nt Doveri valgetel kaljudel Väga keerulised struktuurid, moodustumine – keeruline rakuliste protsesside tulemus. Otstarve aga selgusetu. Hüpoteesid – kaitse zooplanktonite poolt ärasöömise või viiruste/bakterite nakkuse eest. Ka: ujuvusjõud, süsihappegaasi vabastamine fotosünteesi jaoks, kahjuliku UV- kiirguse filtreerimine; sügavikes valguse kogumine fotosünteesi jaoks. Heterokokkoliidid ja holokokkoliidid Teine klass - Pavlovophyceae, selles selts Pavlovales. Pildil Pavlovales, näha viburid Teisi planktilisi haptofüüte: Chrysochromulina ja Prymnesium. Moodustavad perioodiliselt mürgiseid veeõitsenguid. Ka Phaeocystise
Rohevetikad konkureerivad planktonis liikide arvult kahe eelmise rühmaga. Biomassilt on nad kolmandal või neljandal kohal, jäädes vahetevahel alla neelvetikatele. Arvukad on perekonnad Scenedesmus ja Pediastrum. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.4 Zooplankton Zooplankton on vees vabalt hõljuvate loomakeste zooplankterite kogum. Tegemist on nn ökoloogilise rühmaga, keda ei ühenda mitte niivõrd sugulus, kui ühine elukeskkond (vesi). Zooplanktonite rühmad on vesikirbulised, keriloomad, aerjalgsed ja rändkarp. Vesikirbulised on zooplanktoni tähtsaim rühm. Toitudes vetikatest ja olles ise toiduks planktontoidulistele kaladele, on nad põhilised veekogu orgaanilise aine ja energia transportijad vetikatest kaladesse. Vähesel hulgal ilmusid nad Peipsi planktonisse juba mais, kuid intensiivne arend algas juunis ja saavutas enamasti maksimumi juulis-augustis. Sellest peale hakkas nende hulk vähenema ning kahanes talvise miinimumi.
75. Ökoloogilised püramiidid: arvukuse ja biomassi püramiidid? Selleks, et kujutada kui palju keegi kedagi sööb, kasutatakse ökoloogias püramiide. Arvukuse püramiidis jagatakse organismid troofilistele tasemetele ja väljendatakse igal tasemel olevate isendite arvukust. Sageli pole arvukuse püramiid püramiidi kujuga. Biomassi püramiidi jaoks kasutatakse andmete esitamiseks isendite biomassi. Püramiid on enamasti püramiidikujulised. Erandiks on ookeanides olevate füto- ja zooplanktonite omavaheline suhe, kus zooplanktonite biomass on sageli suurem kui samal ajahetkel elavate fütoplanktonite mass. See on tänu sellele, et fütoplanktonitel on kiire produktsioon. 76. Kuidas on termodünaamika seadused seotud elusloodusega? I seadus: energia ei teki ega kao. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, see ei tulene aga ökosüsteemi seest vaid väljaspoolt(päikeselt). II seadus: iseeneslikel protsessidel on omadus suurendada oma korratuse määra – entroopiat
annaabi.ee 
