maailmameres leiduvatest liikidest. tõusevad öösel ülemisse Neist omakorda on umbes 75% (soojemasse, valgustatud ja dinoflagelladid. Eesti rannikumeres toitaineterikkamasse) veekihti. esinevad potentsiaalselt toksilised · Sesoonne dünaamika. dinoflagellaatid (perekonnad Aastaajalised muutused ei ole Dinophysis ja Prorocentrum) ja zooplanktonil nii järsud kui sinivetikad e tsüanobakterid fütoplanktonis, sest neil on pikem (teatakse 25-30 erinevat liiki). eluiga võrreldes fütoplanktoniga. Mürgistusjuhte pole Eestis siiani · registreeritud. · Fütobentos ( põhjavetikad ja · soontaimed) maailma veekogudes · Bioluminestsents on organismide · valguskiirgamine
biokeemiliste protsesside toimel (heljuvaine settib või kleepub taimestikule, bakterid surevad jne). Mõõduka ühtlase reostuskoormusega suudab veekogu kohaneda, äkkreostus võib aga hävitada igasuguse elu. Veekogu isepuhastuseks on vaja hapnikku! Isepuhastuses osalevad bakterid, kes lagundavad orgaanilise aine ja fütoplankton, mis õhustab vet fotosünteesi abil. Oma osa on ka kõrgematel veetaimedel e makrofüütidel, zooplanktonil ja kaladel. Veekogus toimuvad protsessid Bioloogilised protsessid võivad olla: Aeroobsed (vees on lahustunud hapnikku O2) Hapnikuvabad (vees ei ole lahustunud, kuid on seotud hapnikku, NO3) Anaeroobsed (vees ei ole lahustunud ega seotud hapnikku) Orgaaniline aine laguneb järgmiste reaktsioonide tulemusena: Aeroobses keskkonnas orgaaniline aine + O2 = CO2 + H2O + anorgaanilised soolad Hapnikuvabas (anoksilises) keskkonnas orgaaniline aine + NO3 + H2O = CO2 + N2
imetajadsaarmas, naarits, mink Surnud orgaanilise aine tarbijad ·heterotroofsed veebakterid pikka aega peetivaid lagundajateks olulisedlahustunud orgaanilise aine (LOA)tarbijad ja toitumisahelatesse tagasi toojad ·mikroseened ja aktinomütseetid heterotroofsete bakteritega sarnaneroll ·zoobentoshironomiidid, oligoheedid ·filtreeriv zooplankton sööb ka detriiti protistid,keriloomad,vesikirbud ·kalad,näiteks hink ja vingerjas söövad mingil määral detriiti Zooplanktonil on toiduahelas võtmepositsioon Üldised seaduspärasused veekogu toiduahelates ·SuurZP sööb suuremaid vetikaid tendents vetikate mõõtmetevähenemisele ·ZPmõjutab fütoplanktoniliikide omavahelist konkurentsi vähenebkonkurentsi teravus suureneb vetikate liigiline mitmekesisus eelise võivad saada aeglasekasvulised,kuid halvasti söödavad liigid ·TaimtoidulineZP on toiduahelates võtmepositsioonil määrab, kas valitsevad karjamaa tüüpi võidetriitsed toiduahelad.
Suurem zooplankton Zooplankton tarbib sobiva suuruse ja toiteväärtusegaosi.Mageveekogudes zooplanktoni produktsioon korreleerub primaarse produktsiooni puhastoodanguga (hingamine maha võetud). Taim- ja lihatoiduliste bakterite summa moodustab 12% primaarsest produktsioonist. Zooplanktoni kasvu ja tarbimise suhe (kasvuefektiivsus) on 25%, siis zooplanktoni respiratsioon moodustab 36% primaarsest produktsioonist ja bakterite respiratsioon 29%. Koheselt tarvitatakse 65% veesambast. Zooplanktonil nõrk lüli – ta ei omasta kõike tema poolt tarbitavast osast, pakitakse väljaheite kuulikesteks. Produktsioon, väljaheite kuulikesed + sültjate organismide lima = merelumi. Orgaanilise aineosakeste kontsentratsioon allpool ülevat valgustatud kihti on konstantne, kuid tahkete ainete kontsentratsioon väheneb ülevalt alla. Mida väiksemad on organismid, seda väiksemad on ka nende „kuulikesed“, mille allavajumiskiirus on väike, seega tarvitatakse need juba vee ülemistes kihtides.
annaabi.ee 
