põletikuvastased ja immuunreaktsioone pärssivad toimeaineid, suurendavad vere juurdevoolu, ja ühtlasi suurendavad viiruste ja patogeenide ülekandumist. (Fuente et al., 2016) Puuknakkuse teel levivatest patogeenidest üks on rakusisene, gramm-positiivne bakter, Anaplasma phagocytophilum, kes põhjustab inimestel, hobustel, mäletsejatel ja koertel granulotsütaarset anaplasmoosmi . (Fuente et al., 2016) See haigus on küll zoonootiline, aga ei levi siiski otsese või kaudse kontakti teel haige lemmikloomaga, vaid ainult läbi nakkust kandvate puukide. (Ward, 2012) Loom nakatub haigusega 24-48h jooksul peale nakkust kandva puugi hammustust. See levib organismis mööda lümfi ja veresooni. Haiguse inkubatsiooni periood on 1-2 nädalat. Peale P- selektiiniga kinnitumist, mida leidub rohkelt bakteri pinnal, siseneb bakter endotsütoosi teel neutrofiilidesse
struktuuride hemaglutiniini ja neuraminidaasi alusel alatüüpideks, enam levinud on alatüübid A/H1N1, A/H3N2 ja A/H1N2. Sigade hingamisteedes paiknevad retseptorid on võimelised siduma sigade, lindude ja inimese gripiviiruseid. Siit tulenebki asjaolu, et sead võivad olla n.ö. „segamisnõuks", kus nimetatud gripiviiruste kohtumisel võivad tekkida uued tüved. Levik: Otsese või kaudse kontaktiga. Haigestumus võib karjas ulatuda 100 %-ni, suremus tavaliselt madal. Viirus on zoonootiline ja levib endeemiliselt. Võib nakatada ka veeolendeid. Patogenees: Infektsioon on subkliinilisest vormist akuutse vormini. Klasiikalise akuutse vormiga paljuneb viirus bronhiaalepiteelis 16 tunniga ja epiteeli nekroosi ja kopsude hüpereemiat. 24 tunni möödudes on näha ploomikarva haavandeid, mis arenevad edasi veel 72 tundi. Kliiniline pilt: Sigadel avaldub haigus hingamisorganite haigestumisena, mis põhjustab köha,
annaabi.ee 
