toiduainetes Haigustekitaja võib sattuda inimeseoragnismi pesemata aedviljade söömisel, mustade käte, toidu või vee kaudu. Mikroobid ei muuda toiduainete välimust ja palja silmaga ei ole nad nähtavad, siis saab nende olemasolu määrata ainult mikrobioloogilise analüüsiga. Zoonoosid Nakkusallikateks on haiged koduloomad ja tõvestavate mirkoobidega väliskeskkond, kus mirkoobid püsivad tükk aega eluvõimelistena. Zoonoosidesse võib nakatuda ka siis kui kasutame toiduks haigete loomade keetmata piima ja sellest valmisatutud tooteid, samuti haigete loomade mitte küllalt kuumtöödeldud liha. Liha kaudu võib nakatuda ka eeltöötlemisel ja toidu valmistamisel. Nakkuse levik on seotud veel haigete loomade naha , villa ja muu taolisega. Zoonoosid on marutaud, hullulehmatõvi, linnugripp, seagripp. Linnugripi viirus säilib pikalt vees, linnulihas ja munades. Haigestunud kõrge palavik, kurguvalu, silmapõletik
Mõtle iga liigutus enne läbi Nii tahketele kui vedeljäätmetele peavad olema kogumiskohad Tühjenda alati vaakumpump ja kogumispudel (NB! voolikuid regulaarselt puhastada) 222 Miks peab katseloomadega töötades kandma kaitsevahendeid? Millised need kaitsevahendid on? Kaitsevahendeid peab kandma, et mitte nakatuda inimeste ja katseloomade ühistesse haigusetekitajatesse (zoonoosidesse) ja ka et mitte kanda haigusetekitajaid edasi ühelt loomalt teisele. Kaitsevahendid: *kandke kaitseriietust loomade poegimise abistamisel, poegimisjääkide koristamisel, töötamisel nakatunud kariloomadega, looma suu või päraku läbivaatusel. *kasutage näokaitset, kui esineb uriini- või platsentapritsmete ohtu. Hügieen: *pesta väikeseid lõikehaavu ja kriimustusi koheselt seebi ja voolava veega *katke uued ja vanad haavad veekindla plaastriga enne töö alustamist mõned
annaabi.ee 
