· Ultraviolettvalgusega on kohandunud näiteks krevetid ja ritsikvähk · Vee temperatuur 20-30 kraadi · Merevee soolsus kuni 45 · Õhuniiskus talvel keskmiselt 75%, kevadel keskmiselt 78%, suvel 73%, sügisel 66%. Õhuniiskus on väga intensiivne ning selle tagajärjel võivad tekkida väga suured tormid · Vee happelisus on 8,2 pH (madal) · Vee hapnikusisaldus on keskmine Sümbioos · Kalad ja korallid · Korallid ja vetikad · Kala peidab end ohu korral · Zooksantellid varustavad koralle korallide vahele hapnikuga ja toitainetega ning saavad ise vastu · Kalad pügava korallpõõsaid süsihappegaasi Korallid Zooksantellid Parasitism · Korall ja ogatäht · Ogatähed toituvad elus polüüpidest · Ogatähtede vastu ei aita isegi koralli peletamisvõtted- põletamine ja kõrvetamine
näiteks tõusu mõ õ n a piirkonda asu stavatel liikidel, kes on se et õttu mõõ n a ajal UV kiirte e e st täielikult kaitsmata. Ka mad ala s vee s kasvava d elus org a nis mid m õjutatud UV Kohastumised: korallid ( Acropora formosa), mis on toodud suurest sügavusest tõusumõõna tsooni, hukkuvad ilma kunstliku varjuta 1 päevaga, kuigi samas piirkonnas elavad edukalt nende liigikaaslased tänu sümbiontsetele vaguviburvetikatele (zooksantellid) /mõlemale kasulik kooselu sümbioos/; neist on eristatud 3 erinevat aminohapet, mis neelavad erineva lainepikkusega UV kiirgust ja kaitsevad sellega peremeesorganismi (koralli). Bioluminestsents Isegi sügavu st e s , kuhu päike s e v algu s ei suuda tungida, män gib valgu s olulist rolli. Paljude s mikroorganis mid e s , selgrootute s ja kalade s tood etaks e sp etsiifiliste ke e miliste reaktsioonid e käigu s nn. külma
Riffid suurendavad põhja topograafiat, pakuvad eluaset. Korallrahude biotsönoosi (Biotsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum) iseloomustab liigirikkus ja värvikirevus. Hermatüüpsed riffid iseloomulikud tavaliselt madalate troopilistele meredele , nende toeste sees elavad väikesed zooksantellid (üherakulised vetikad). Riffid, kus nad puuduvad eritavad kaltsiumkarbonaate vähem mittehermatüüpsed korallid. Viletsad skeleti moodustajad, puudub lubitoes. Piki mandrilavaserva olevad riffid lähevad Norrast Loode-Aafrikani. Riffide tekitajad: Tserkuliinid on laia geograafilise levikuga, tavalised riimveelistes veekogudes Kõhtjalgsed moodustavad riffe nii avatud meredes troopikas kui ka subtroopikas. Moodustavad kividele. Austrid ja rannakarbid
annaabi.ee 
