Ta on 1980. aastal loodud Eesti Terioloogia Seltsi asutajaliige, olnud ka seltsi esimees. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 534) Tarmo Timm (sünd. 4. aprill 1936) ...Eesti zooloog ja hüdrobioloog. Aastal 1983 kaitses ta Leningradis doktoritöö, kinnitatud 1984.a. Aastal 1958 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli. Timm on uurinud Eesti ja maailma väheharjasusse, keda kirjeldanud 26 uut liiki, ja Eesti veekogude zoobentost. Aastast 1958 töötab EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis, 1961. aastast viimasele alluvas Võrtsjärve Limnoloogiajaamas. Ta on Üleliidulise Hüdrobioloogia Seltsi Eesti osakonna viimane esimees. Toimetanud monograafiaid ja kogumikke. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 534) Peeter Ernits (sünd. 11. mai 1953) ...zooloog ja ajakirjanik. Lõpetas 1976 bioloogina TRÜ. Aastatel 1976-1980 töötas Tallinna Loomaaias teadurina
Järvede suurtaimestikus on määratud enam kui100 liiki sootaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ning sama palju mändvetiktaimi. Taimeliikide arv väikejärvedes kõigub 0 ja 25 vahel. Kõige liigirikkamad on Haanja kõrgustikul asuvad eutrofeerunud pruunika veega semidüdtroofsed järved ja Kõrg-Eestis olevad eutroofsed kalgiveelised järved. Eesti järvedes on enamlevinud suurtaimed pilliroog, kannaosi, ujuv penikeel, kollane vesikupp, vesikatk jt. Zoobentost on vähe rabajärvedes, Haanja kõrgustiku pruuniveelistes ja tugevasti reostunud järvedes, palju on taimerikastes järvedes. Hapnikurikast ja toitesooladevaest keskkonda nõudvad põhjaloomad on peaaegu kõikjalt kadunud, mitmesse järve on lisaks järve- ja jõekarbile lisandunud randkarp. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 280-281) Kalastik
temperatuurist, soojemas rohkem isaseid. valguse maksimum, biogeene vähem kui Pisiloomadel ilmuvad isased sageli ainult kevadel (neid vajab fütoplankton). ebasoodsates tingimustes. Krevett on 2,5 Fütoplantonis sinivetikad, kellel pole muret aastaselt isane, siis edaspidi emane. Auster 2 lämmastiku kui limiteeriva biogeeniga. zooplanktonit, 3 miljardit tonni zoobentost, Sügisel biogeenide hulk veidi kasvab 0,2 miljarit tonni nektonit. suvise massi lagunedes, siis alaneb jälle. · Veekogud toodavad 2-3 korda · Vee vertikaalne liiikumine võib rohkem orgaanilist ainet kui maismaa. transportida planktonit sügavale, kus pole Teisproduktsioonil tähtsus töönduslikult. valgust. Pidev segunemine häirib Töönduslikust produktsioonist ca 90%
annaabi.ee 
