[http://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_M% C3%A4nd] (30.03.08) Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Reichenbach, 8.märts 1891- 31.oktoober 1988) ...Eesti zooloog ja hüdrobioloog. Ta on Eesti hüdrobioloogia rajajaid. Lõpetas 1918 Tartu Ülikooli, võttis osa Eesti Vabadussõjast. Töötas pärast ülikooli lõpetamist kooliõpetajana ja õpingute ajast kuni 1958. aastani TRÜ zoloogiakateedri õppejõuna. Juhatas 1930- 1932 ja 1935-1940 Tartu Ülikooli Zoloogiainstituuti ja Zoloogiamuuseumi. Oli 1940 TÜ rektor ja 1944-46 matemaatika-loodusteaduskonna dekaan. Võttis osa Volga delta (1915) ja Kaspia (1917) ekspeditsioonist ning juhendas 1920. aastast Eesti siseveekogude uurimist. Riikoja koostas Eesti järvede nimestiku ja andis ülevaate Eesti kaladest. Ta on eestikeelse zoloogiasõnavara loojaid. 1929-1935 oli Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees, aastast 1956 auliige. Töid: · "Eesti järvede nimestik" (1934) · "Selgrootute loomade süstemaatiline nimestik" (1924)
Algselt plaaniti kabinet Rüütli ja Suurturu nurgale, hiljem sai asukohaks Jaani uulitsa 22. Ruumideks oli eestuba, auditoorium ja kabinet. 1920 saab geograafiakabinet uueks aadressiks praegune Vanemuise 46. Kartograafia kursusel osavõtjaid 10 ja kodumaa geo kursusel 11. Topograafia osakonna poolt Tallinnast saadakse 331 topograafilist kaarti Põhja-Eesti ala kohta. Vanemuise õppehoone ehituse algatas geoloogiaprofessor Mihhailovski. Algselt oli see planeeritud geoloogia-ja zoloogiamuuseumi jaoks. Maja valmis 1914(2014 saab 100 aastat vanaks) aastal ja alanud sõja tõttu anti hoopis sõjaväehaigla kasutusse. Ülikool sai selle enda käsutusse peale vabadussõda. Eesti geograafia ja kodu-uurimise suurimaks saavutuseks esimesel iseseisvusperioodil olid maakondlikud koguteosed. Sisaldasid üld- ja eriosa, materjale kihelkondade kaupa. Iga kihelkonna ees statistiline ülevaade. Käsitleti teemasid nagu loodus, inimene, ajalugu ja rändajaile. Kõige esimene oli Tartu koguteos 1927
annaabi.ee 
