kõrgemasse seltskonda tulid prantsuse moed riietus, ehitusstiil, maalikunst jm). trükivalgust nägi esimene araabia kirjas türgikeelne raamat. Lääne kultuuri mõju Türgile oli eriti märkimisväärne 19.saj. ilmusid esimesed ajalehed, ilmalikud õppeasutused, istanbuli ülikool, õpetajate instituudid, kunsti-ja käsitöökoolid, esimene draamateater. Seati sisse kohustuslik tasuta algharidus. Silmapaistvamateks tegijateks olid Ziya Pasa, Ibrahim Sinasi, ja Namik Kemal. Türgi ühiskond oli 19.saj. jõudnud suurte muutuste teele. Teised islamimaad Kuigi islamimaad olid arengus maas, kulges nende areng siiski erinevalt. Egiptus asus varakult uuendustega teele, kaasa selleks aitas Napoleon Bonaparte'i vallutusretk, kui ka valitseja Muhammad Ali reformieelne poliitika. Ta hindas kõrgelt haridust ja kultuuri ning Egiptuses hakati rajama ilmalikke koole, palju noori saadeti ka Euroopasse õppima.
haridusministeerium ning seati sisse kohustuslik tasuta algharidus. Tegevust alustasid ka Osmani Teadusühing ( 1861), Istanbuli ülikool (1870), õpetajate instituudid, kunsti- ja käsitöökoolid ja esimene kutseline draamateater (1859). Senise õukonnakirjanduse asemel astus 1860. aastatel uuendusmeeste koolkond- liikumine, mis püüdis muuta kirjanduse mõjukaks sotsiaalseks ja poliitiliseks jõuks. Selle liikumise silmapaistvateks esindajateks olid Ziya Pasa, Ibrahim Sinasi ja Namik Kemal- rahva valgustajad, Lääne kultuuri tutvustajad, keeleuuendajad, modernse kirjanduse propageerijad. Selle kõigiga saab väita, et Türgi ühiskond oli 19. sajandil jõudnud suurte muutuste künnisele. Kuigi islamiriigid ei olnud uusajal poliitiliselt nii lõhestatud kui tänapäeval, kulges nende areng siiski erinevalt. Egiptus kujunes uuendustele vastuvõtlikuks, millele aitas kaasa nii Napoleon Bunaparte