1793. aasta kevadel pingestus Prantsusmaal sisepoliitiline olukord. Riigi lääneosas Vendees vallandus rojalistide ehk kuningavõimu pooldajate mäss. 1793. aasta märtsil loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee. See pidi tagama riigi kaitse. Danton sai Rahvapäästekomitee juhiks. Prantsusmaal süvenes rahulolematus zirondiinide valitsemise pärast. Kasvas poolehoid jakobiinidele. Jakobiinid kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast zirondiinidele vastu astuma. 1793. aasta mai lõpust juuni alguseni toimus rahvaülestõusu, mille tagajärjel kukutati zirondiindid võimult. Jakobiinide kätte läks võim. Jakobiinid tulid võimule keerulises sise- ja välispoliitilises olukorras. Vandee mäss oli laienenud ka teistessegi piirkondadesse ja revolutsioonilist vabariiki ähvardas vallutuste oht. 1793. aastal võeti vastu uus põhiseadus , mille järgi pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ja jagamatuks vabariigiks
Marat.jt. Parlamenti pääses ka äsja 25-aastaseks saanud üliaktiivne jakobiin Saint-Just[sä(n) züst]25. Seadusandliku võimuesinduse uus koosseis kogunes Manège'i istungitesaali 21. septembril 1792. Nimeks sai uus parlament LA CONVENTION (tõlkes: kokkulepe, leping), eestipäraselt KONVENT. Rindelt tulid head uudised: eelmisel päeval sundis zirondiinist kindral Dumouriez26 [dümur´jee] Valmy küla all vaenlaste armee taganema. Rõõmustav teade säilitas ministrite kohad zirondiinidele, kuid ka Dantonile. Uut parlamenti innustas ka see, et saatuse tahtel tuldi esimest korda kokku sügisesel pööripäeval, kust ka mõte midagi erakordset korda saata. Konvent kuulutas välja VABARIIGI. Istungite saalis said juhataja lauast paremal istekohad zirondiinid. Siit ka mõiste "parempoolsed". Vasakul paiknevates kõrgemates ridades (LA MONTAGNE MÄGI) võtsid end sisse Jakobiinide klubi kõige radikaalsemad esindajad Robespierre vanem, tema noor sõber Saint-Just, Marat jt.
Aasta algas sügis- ja lõppes suvekuudega. Kuudele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Aasta lõpus oli veel 5 (liigaastatel 6) päeva, mis kandsid sankülotiidide nime. Revolutsioonikalender kehtis Prantsusmaal 1805. aasta lõpuni Maximilien Robespierre ja Jakobiinide diktatuur. Prantsusmaal süvenes rahulolematus zirondiinide valitsemise pärast. Kasvas poolehoid jakobiinidele. Jakobiinid kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast zirondiinidele vastu astuma. 1793. aasta mai lõpust juuni alguseni toimus rahvaülestõusu, mille tagajärjel kukutati zirondiindid võimult. Jakobiinide kätte läks võim. Jakobiinid tulid võimule keerulises sise- ja välispoliitilises olukorras. Vandee mäss oli laienenud ka teistessegi piirkondadesse ja revolutsioonilist vabariiki ähvardas vallutuste oht. 1793. aastal võeti vastu uus põhiseadus , mille järgi pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ja jagamatuks vabariigiks
annaabi.ee 
