Võitluses välisvaenlasega saavutasid Prantsuse väed võidu üle Preisi vägede ning seejärel tuli kokku Rahvuskonvent. Nende esimesel istungil võeti vastu otsus millega kaotati kuningavõim ja 21. jaanuar 1793 hukati kuningas Louis Capet [lui kape] süüdistatuna monarhistliku riigikorra pooldamises. Pärast ülestõusu loodi uus valitsus, mille ametlik nimi oli Ajutine Täitevnõukogu. Ilma hääletusteta andis Seadusandlik Kogu ametipostid tagasi endistele zirodiinidest ministritele, ka uued valitud ministrid olid enamasti zirodiinid. Seadusandliku Kogu ja ministrite kõrval oli pärast kuninga kukutamist tähtsaks võimuorganiks Pariisi kommuun, kes olid sankülottide otseselt valitud esindajad. 21. septembril tuli kokku kolmas revolutsiooniaegne rahvaesindus Rahvuskonvent. Zirodiinid olid sel ajal kodanliku vabariigi veendunud pooldajad ja tahtsid seda kindlustada. Selle korra alustugi pidi olema kodanliku ettevõtluse vabadus
Näljamarss, naiste marss Versaillesse, kus toodakse rahva nõudmisel Louis XIV koos õukonnaga Pariisi, kuna seal on põhisündmused ja kuningas peaks olema rahva silme ja kontrolli all. Louis XVI ja konstitutsioon. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. Kuningas kirjutas alla, temast sai mitte aseadusandlik võim, vaid täitesaatev. Konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik Korpus (Legislatiiv). Koosnes zirodiinidest (jõukas haritlaskond ja kodanlus), jakobiinidest (nõudsid uusi muutusi ja aina enam kuningavõimu piiramist) ja soost. Põhiseaduse järgi on seadusandlik võim nende käes. Sankülotid Alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid Louis XVI kukutamine (Louis Capet). 10. augusti 1789 rahvas uuesti ründas lossi, nüüd võeti kuningas ja ta pere kinni, pandi vangi. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet, kui sankülotid ta kukutavad. 21. jaanuar 1793 toimus Loius XVI
annaabi.ee 
