Zirodiinid Ziroodinid olid Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud uus vasakpoolne saadikute grupp, mille mitu juhtivat liiget pärines Gironde'i [zhii-rohd] derpartemangust, mistõttu hakati rühmituse liikmeid nimetama zirodiinideks. Nende toetajaskond oli Lõuna- ja Edela-Prantsusmaa suurte linnade kodanikud. Suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud, kes tahtsid saada uusi turge ning nõudsid vaba kapitalistlikku ettevõtlust a konkurentsi. Zirodiine pooldasid ka advokaadid, filosoofid, kirjanikud jt, kelle sihiks oli vabariik, mille ideaalid olid pärit antiikajast ning milles nähti eelkõige isiku-ja kodanikuvabaduse kindlustajat. Zirodiinide võimule tulek Ühiskondlikke pingeid hakkasid üha enam teravdama ka majandusraskused, mis olid tingitud eelkõige inflatsioonist. Metallraha kadus käibelt ja paberraha kurss langes. Aastal 1792 haaras
Esile tõusid 1793. aastast kolm meest jakobiinide seas ROBESPIERE, MARAT, DANTON. Nende vahel ka hiljem võimuvõitluses, et kes saab Prantsusmaa juhiks. Lõid mitmeid organisatsioone ja lõhkusid zirodiinide võimu. Jakobiinide populaarsus tõusis ka rahva seas ja 1973 31 mai-2juuni VÕIMUPÖÖRE jakopiinide poolt ja nad haarasid edale võimu. Opositsiooni jäid zirodiinid. See ajastu meelde jäänud nö ''jakobiinide terror''. Robespiere tõusis esile jakobiinide seas. Jakobiinid asusisd zirodiine tapma, kõik kes pooldasi kuningad ka hukati. Tekkis ütlus''Revolutsioon õgib oma lapsi''- kõik need,kes kunagi olid seda revolutsiooni alustanud saadeti tapalauale, sest nad võisid jakobiinide jaoks osutuda vastaseks. Saadeti GILJOTIINI alla. Pariisis mõne kuu jooksul mõnisada tuhat inimest taeti külmavereliselt. Robespiere seega suur türann. Rahvas hakkas aga sellest suurest tapmisest väsima. 1794 kogus uuesti võimu zirondiinid. 27 juuli 1794 kukutati jakobiinide võim
annaabi.ee 
