tema asetäitja oli Kamenev. Hiljem oli RKN esimees Rõkov. Seoses Lenini haigestumisega sai partei peasekretäriks 1922. aastal Stalin. Stalini peakonkurendiks oli Trotski, kellel olid väga suured teened revolutsiooni ja kodusõja võidus. Stalin koondas samm-sammult enda kätte suure võimu. Algas vastaste kõrvaldamine. 1925 võitlus "uue opositsiooniga" (süüalusteks Zinovjev, Kamenev) 1926-1927 trotskistlik-zinovjevliku parteivastase bloki purustamine 1920-ndate lõpp parempoolse kallaku purustamine - (Buhharin, Rõkov, Tomski). Selle käigus arvati 1926. a välja KK Büroost Zinovjev, Kamenev ja Trotski. Viimane saadeti 1929. a NSV Liidust välja 1929-1930 vabastati KK Poliitbüroost Buhharin, Rõkov, Tomski. Nad hukati. 7-st KK Poliitbüroo liikmest jäi 1930. a alles vaid Stalin. Kohtualustelt oli ära võetud võimalus ennast kaitsta. Näiteks kohus geniaalse
Seegi oli vaid jäämäe tipp, lisaks neile Leningradi keskuse süüasi puudutas veel sadu inimesi, arreteeriti üle 800 isiku, rohkem kui 700 saadeti Leningradist sundkorras välja. Juba 1935 jaanuariprotsessil kõlas ka oluline märksõna „Moskva keskus“. 1935 kulus julgeolekuorganite töös selleks, et Moskva keskust paljastada, arreteeriti tuhandeid inimesi kuulati üle, kasutati ka piinamist. 1936 märtsis toimus I nn Moskva protsessidest. Kohtu all olid nn trotskistliku-zinovjevliku Moskva keskuse juhid. Kokku oli 16 inimest, sh Grigori Zinovjev ja Lev Kamenev. Kõik 16 süüalust tunnistasid end süüdi, et on org-nud salajase Moskva keskuse, mis tegutses kontrrevol huvides ja valmistas ette parteiliidrite tapmist. Kohtuotsus oli surma mõistmine, viidi kohe täide. Jaan 1937 toimus II Moskva protess, sedapuhku paralleelse trotskistliku keskuse liikmete üle. Kohtu all oli 17 inimest, neist kõige tuntumad olid Nikolai Pjatakov, RKN aseesimees ja
annaabi.ee 
