tervikuna ikkagi tõhusalt. Päts ikka pildil August Gailiti «Purpurne surm» oli ilmunud 1924. aastal, nii et Toomas võis seda tõesti lugenud olla. Kuid Gailiti peateosed olid alles kirjutamata. Konstantin Pätsi ebamäärane ja samas väga tegevusrohke eluperiood jätkub, seda nii teleloos kui ajalootõe raamistikus. Harju Panga krahh oli ebameeldiv ja kompromiteeriv, kuid selle tähtsust ei maksa ülehinnata. Pankrot oli tollal igapäevane sõna, samuti kui ziiro, veksliprotest või maksujõuetus. Kujuka pildi tolleaegsetest «elu peremeestest» maalib A. H. Tammsaare oma «Tõe ja õiguse» IV osas ning sama valgustav on Oskar Lutsu «Vähkmann ja Ko». Sellel taustal ei asetu Pätsi äri- ja finantstegevus teab kui enneolematult halba valgusse. 1925. aastal asus Päts Börsikomitee esimeheks (seda ametit oli ta pidanud varemgi), oli tegev Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene kaubanduskojas jm. 1924. aastast kuni 1931.
teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole. Esimene avalik ehk riiklik ziiropank moodustati Veneetsias 1587, teine sealsamas 1619, mis püsis 1816. aastani. Itaalia eeskujul tekkis ziiropanku mujalgi Euroopas: Amsterdamis 1609, Nürnbergis 1621. Suure tähtsusega olid 1694. aasta, mil asutati Inglise pank ja 1695, kui asutati Soti pank. Erinesid linnalistest ziiropankadest seega, et nad asutati aktsiaseltsidena ning nad tohtisid
annaabi.ee 
