See oligi vägilase viimane töö. Peajumal Zeusi poja vägiteod on filmilavastajaid ning kirjanikke inspireerinud juba tubli kolmkümmend aastat. Viimati anti välja Walt Disney, täispikk animafilm «Hercules» (1997), mis jutustab kurikuulsa loo ka lastele. Esimene «õige» Herakles nägi ilmavalgust 1959. aastal Pietro Francisci käe all. Esimesele linaüllitisele vändati varsti järg «Hercules Unchained». Erinevalt paljudest teistest ühe-karakteri-zhanridest (Tarzan, Frankenstein jpt) oli pretendente selle nimi- osalise kohale aga palju. Üht või mitut nime, kes sedamaid Heraklese kujuga silme ette kerkiks, ei olnud. Peaossa kõlbas peaaegu igaüks, kellel oli ette näidata piisavalt jäme käsivars ja võimas kere. Haarde laiendamiseks toodi mängu ka teised iidsed rammujõuga tegelased (Ulysses, Samson jt). Järgnevatel aastatel ilmutatud filme võib kokku võtta sõnapaariga Hercules against... : «Hercules
("Itaalia kontsert" seadis klavessiinile soolokontserdi, ühel manuaalil soolo- ja teisel orkestripartii). Händeli loomingus 1730ndatel hakkas ta trükis avaldama varem kirjutatud orkestri- ja klavessiinimuus.t. Enamik neist olid concerto grossod. Olulisimad on aga tema soolokontserdid orelile ja orkestrile, mis kõrvuti Bach'i klavessiinikontserditega on muus.ajaloo esimesed klahvpillikontserdid. 1.6. J. S. Bachi helikeel, ülevaade tähtsamatest zhanridest: passioonid, kantaadid, prelüüdid ja fuugad. 1685-1750, Bach võtab kokku väga pika aja kunstmuus. kogemused, tema muus. toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Passioonid ehk Jeesuse kannatuslood, oratooriumite alaliik. Arvatavalt kirjutanud 5 passiooni, säilinud 2: Johannese p. ja Mattheuse p. Markuse passioonist säilinud tekst. Bachi passioonid järgivad Jeesuse kannatusloo esitamise vana kiriklikku traditsiooni, kus
kooslustest". Välistelt tunnustelt on kitshi kerge postmodernismiga segi ajada, aga kitsh ei suutnud intellektuaalset publikut kaasa haarata (kitsh ei ole võimeline "lõbustama, samal ajal mitte hoidudes probleemidest"), siis PM kaasab just sellise auditooriumi, kes n suuteline hindama irooniat, teose "tehtust", leida intertekstuaalsed koodid, st lõbutseda, kuid omandad ka uut teadmist. Innovatsioon ja kordus -- põhitelg arutlustes massikommunikatsiooni epohhi kunsti zhanridest, liikidest ja võimalustest. Modernism ja metafoor -- alati midagi uut. Massmeedia produktsioon assotsieerus tööstusega, ei ole kunst. Modernistliku esteetika jaoks on massmeedia produktide põhikarakteristikateks: kordus kopeerimine kindlale skeemile allutatus liiasus (vastukaaluks informatsioonile) Tänapäeval uus PM teooria, mis vaatab ümber korduse ja innovatsiooni mõiste. Itaalias oli diskussioon "uus seerialisuse esteetika"). Eco vaatleb juhtumit, kui