Loovad ühe rahvusriigi piires ühtse õigus ruumi. Rahvusluse toob Saksamaa õigusteadusesse ajalooline koolkond, kellega seotud von Savigny. Ta leidis, et õigus on rahva vajaduste ja ajaloolise arengu tulemus. Seda loomulikku arengut ei tohi mingi koodeksiga tähistada. Areneb välja õiguspositivism. Uus seadus ja õigus sulavad kokku. Õigus=seadus. Sellele alusepanija on inglane J. Austin. Sveitsi tsiviilseadustik ZGB Koostatud ühe mehe poolt. Seda peetakse lihtsamaks ja paremaks BGBst (Saksamaa tsiviilseadustik). XVI sajandil tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse paljus kõrvale. Nimelt algasid juba XII-XIII saj. mandril protsessid, mida nimetatakse rooma õiguse retseptsiooniks e. ülevõtmiseks. Selle kaks peamist põhjust olid õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus
T^#`H#ce~##' }ivx##H +#?##)
6JhiS#kp@J'#?
^f$@####u##{V$
rF#w###QoAAu#hU# $#olX
#rG~d#a72B6F
#vjq#C7!
#0rq}1yF$##V#t#:F#ec?5+
(D#mT)'869<#MrWQ####MbyxSg#_O^qPg|
^j#z0##a/x#jr
.. Samuti on peaaegu kõik asjad, mis on kehatud, res nec mancipi, välja
arvatud reaalsed külaservituudid; sest on teada, et need on res mancipi, kuigi
nad kuuluvad kehatute asjade hulka.)
Asjade omaduste alusel jagas Gaius asjad
- res corporales ja res incorporales ehk kehalised ja kehatud asjad. See liigitus oli
tähtsal kohal nii Gaiuse kui ka Justinianuse Institutsioonides. See liigitus on ka
enamike kontinentaal-Euroopa riikide seadusandlustes (vt BGB; TsÜS §-d 48, 49;
ABGB; ZGB). Gaius iseloomustab kehalisi ja kehatuid asju järgmiselt:
Quaedam praeterea res corporales sunt, quaedam incorporales (G. 2, 12).
annaabi.ee 
