Keelustati koguduste tegevusi ja suleti kirikuid, haridusseltse ja nende raamatukogusi, suurt osa kirikuõpetajatest ootas ees küüditamine. 1926. aasta Nõukogude Liidu rahvaloenduse andmetel oli eestlaste hulk Venemaal langenud 154 666 inimeseni 200 000 asemel tsaaririigi ajast. Sel ajal veel tegutses Venemaal 180 eestikeelset kooli ja ilmus 13 eestikeelset ajalehte ja 28 ajakirja. Eestlaste hulk Venemaal langeb repressioonide järel 1939 aastaks 140 000 inimeseni. (Zettenberg, 2009, lk 401) "Koolid suleti, ajalehtede ja kirjastuste tegevused lõpetati ja "rahvavaenlased" hukati või pagendati."(Zettenberg, 2009, lk 402). Välisränne 1924 kuni 1939 Välisrände maht iseseisvas Eestis oli suhteliselt väike, kuid pidev. Esimest korda hakati pidama usaldusväärset registrit välisrände üle. Nii on teada, et suurim väljarände juhtum oli 1925. aastal, kui umbes 2000 inimest rändas Brasiiliasse. Igasse teise riiki jäi läbi aastate rändesaldo alla
Algne idee oli vabadussõjalastel olla mittepoliitiline, isamaalisele kasvatustööle, Vabadussõja mälestuse hoidmisele ja oma sotsiaalse olukorra parandamisele keskendunud organisatsioon.3 Võib öelda, et majanduskriisi 1 Seppo Zetterberg. Eesti ajalugu. Tallinn: Tänapäev, 2010, lk. 423. 2 A. Przeworski, M. Alvarez, J. A. Cheibub, F. Limongi. Millest sõltub demokraatia elukestus? – Akadeemia, 2005, nr. 1, lk. 52. 3 S. Zettenberg. Eesti ajalugu, lk. 424-425. 1 aeg oli heaks hüppelauaks vabadussõjalastele ja tegelikult üldse äärmusparempoolsetele kogu maailmas aga seejuures tuleb mõista, et mingit järsku demokraatialt autoritaarsele valitsemisele üleminekut polnud Eestis vabadussõjalastel küll plaanis. Sellegipoolest oli 1933. aastaks sisepoliitiline olukord vägagi ülesköetud ja liikus jutte veresaunast ja vabadussõjalaste
annaabi.ee 
